Mida arvestada välisreisil? Kas Eestis kehtestatakse eriolukord? Terviseamet vastab levinud küsimustele koroonaviiruse kohta

 (119)
Käte desinfitseerimine.
Käte desinfitseerimine. Foto: Kretel Kuusk

Terviseamet koondas oma veebilehele korduma kippuvad küsimused ning vastused. Amet lisab jooksvalt sagedasti küsitud küsimusi ja vastuseid juurde.

Plaanis on minna välisreisile, millega pean arvestama?

Seoses koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud kiiresti muutuva olukorraga võidakse mitmetes riikides kehtestada lühikese etteteatamisega täiendavaid meetmeid (tervisekontroll riiki sisenemisel, liikumispiirangud, karantiin) haiguse leviku takistamiseks, sealhulgas piirkondades, kus praegu ei ole kehtivaid liikumispiiranguid ega reisihoiatusi. Oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjusse võib tekkida äkitselt.

Reisi planeerimisel soovitame kindlasti konsulteerida oma reisi- ning kindlustuspakkujaga, et olla teadlikud tingimustest haigus- ja karantiinipiirkondade laienemisel.

Soovitame järgida kohalike ametivõimude juhiseid ja oma välisreis registreerida.
Konsulaarabi: +372 5301 9999

Kordame üle, et alates 26. veebruarist on EDCD (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) riskihinnangust lähtuvalt koroonaviiruse riskipiirkondadeks eelkõige Hiina Rahvavabariik ja Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.

Miks rakendatakse COVID-19 korral rangemaid meetmeid, kui teadaolevalt on haigus sarnane gripile?

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele, kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid.

Seotud lood:

COVID-19-ga tegelemiseks on kaks faasi. Hetkel on Eestis käsil nö esimene faas, mille eesmärgiks on nakatunute varajase tuvastamise läbi haiguse kohapealse leviku täielik piiramine. Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis tänane haiguskahtlase patsiendi ja kontaktsete käsitlemine ei ole enam jätkusuutlik. Sellises olukorras rakendame nö faas 2, mille strateegiad on sarnased gripi käsitlusele. Ehk hospitaliseeritakse vaid inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus. Näitena võime tuua 2017/2018 gripihooaja, mille jooksul vajas hospitaliseerimist 1000 inimest, neist suri 95.

Kas on põhjendatud tööandja poolt mõõta igapäevaselt töötaja kehatemperatuuri?

Hetke epidemioloogilist olukorda arvesse võttes ei ole töötajate kehatemperatuuri igapäevane kontrollimine vajalik.

Kas 14-päevane isolatsioon on vajalik ka siis, kui viibisin vaid riskipiirkonnas asuvas lennujaamas?

Kui viibiti vaid lennujaamas ning puudus kokkupuude COVID-19 juhuga, siis ei ole 14-päevane isolatsioon vajalik.

Kas on infot teiste bussis viibinute kohta?

Bussis viibis kokku 20 inimest (sh haigestunu, tema laps ja bussijuht). Samuti on teada, et buss peatus teel Riiast Tallinnasse ka Pärnus, kus väljus 3 inimest.

Kõigi bussis viibinutega on võetud ühendust ja neile on jagatud vajalikku infot. Kõiki bussis viibinuid käsitletakse kui kontaktseid. Nende inimeste tervist jälgitakse 14 päeva, sel ajal soovitatakse neil püsida kodus, vältida sotsiaalseid kontakte. Haigus avaldub keskmiselt 5.–7. päeval. Sümptomite avaldumise korral tehakse laboratoorsed analüüsid, millega kinnitatakse, kas isik on nakatunud COVID-19-sse või mitte.

Kas on infot Istanbuli-Riia lennul viibinute kohta?

Lennukis viibinute ja muu lennuga seotud asjaolude välja selgitamisega tegelevad Läti kolleegid.

Mitu kontaktset hetkel on tuvastatud?

Bussis viibis 20 inimest (sh haigestunu, tema laps ja bussijuht). Kõigi bussis viibinutega on võetud ühendust ja antud teada, et neil on potentsiaalne oht haigestuda. Inimestele antakse soovitus püsida 14 päeva kodus. Haiguse avaldumiseks kulub keskmiselt 5–7 päeva.

Kas on koostatud ja saadetud juhised koolidele, õpilastele, õpetajatele?

Terviseamet on saatnud soovituste ettepanekud koolide jaoks Haridus- ja Teadusministeeriumile, kellel on pädevus koostada vastavad juhendid koolidele. Terviseameti soovituste kohaselt võiks riskipiirkonnast tulnud õpilased jääda 14-ks päevaks koduõppele. Koolides ja lasteaedades tuleks järgida tavapärasest veelgi rangemalt hügieenireeglite täitmist.

Kas Eestil on plaanis rakendada eriolukord?

Ei ole plaanis. Arvestades hetke epidemioloogilist olukorda oleks see ebaproportsionaalne meede.

Mis peaks juhtuma, et välja kuulutada eriolukord?

Eriolukorra väljakuulutamiseks peaks haigus saavutama epideemiamõõtme, millega tervishoiusüsteem toime ei tule.

Missugune on meie tervishoiusüsteemi võimekus, kui COVID-19 peaks Eestis laialdasemalt levima hakkama?

COVID-19-ga tegelemiseks on kaks faasi. Hetkel on Eestis käsil nö esimene faas, mille eesmärgiks on nakatunute varajase tuvastamise läbi haiguse kohapealse leviku täielik piiramine. Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis tänane haiguskahtlase patsiendi ja kontaktsete käsitlemine ei ole enam jätkusuutlik. Sellises olukorras rakendame nö teise faasi, mille strateegiad on sarnased gripi käsitlusele. Sel juhul hospitaliseeritakse vaid need inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus. Näitena võime tuua 2017/2018 gripihooaja, mille jooksul vajas hospitaliseerimist 1000 inimest, neist suri 95.

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meeteid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik?

Eelnevalt, kui peamine riskipiirkond oli vaid Hiina, oleme jaganud infot lennujaamale ja sadamatele. Maismaatransporti polnud seni teavitatud, kuid seda tehti 27. veebruaril. Nüüdseks on ka maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik.

Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid?

Hetke epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt koostab ja annab Terviseamet välja kriteeriumid, mida järgida suurürituste korraldamisel. Sealjuures on ürituste korraldajatel õigus rakendada soovi korral rangemaid meetmeid.

Kas Tallinnas on tulenevalt suuremast rahvastikuarvust ka suurem oht COVID-19 suhtes, kui teistes Eesti piirkondades?

Täna on Eestis tuvastatud üks COVID-19 haigestunu, kes isoleeriti koheselt. Samuti on välja selgitatud kontaktsed ning neile on jagatud soovitused haiguse potentsiaalse leviku peatamiseks. Seega on täna olukord nii Tallinnas kui ka kogu Eestis kontrolli all.

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud riskipiirkonnas või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga?

Võimalusel võimaldada töötajatel viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsustel on võimalik välja kirjutada haigusleht. Sellisel juhul väljastatakse haigele haigusleht või hooldusleht ning selle alusel maksab haigekassa hüvitist tavapärases korras.

Apteegis maske ei ole, kust saada maske?

Terviseamet on teadlik, et maskide tarnega on probleemid. Euroopa tasemel otsitakse sellele lahendusi, kuid Terviseamet ise jaemüügi tarneprobleemidega ei tegele.

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole põhjendatud. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tagajärjel ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

Järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.

Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on ka poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele kasutamiseks.

Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Kus leida soovitusi, mida bussifirmad saaksid reisijatele edastada?

TA kodulehel on soovitused reisijatele eesti, inglise ja vene keeles. Eesti keeles on ka soovitused COVID-19 ennetamiseks ja leviku piiramiseks.

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Tutvuda veebilehega: www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

COVID-19 kahtlustatakse patsiendil, kellel on äge respiratoorne nakkus (esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest: köha, palavik, hingamisraskus) ja kes oli 14 päeva enne sümptomite ilmnemist lähikokkupuutes COVID-19 nakatunuga või viibis COVID-19 riskipiirkonnas.

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Perearst hindab patsiendi anamneesi ning vajadusel korraldab haige hospitaliseerimise kiirabiga.

Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda endale kiirabi. Sealjuures teavitada tervishoiutöötajat COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse.

Kas lasteasutusel on õigus keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest?

Jah, kui see on kooskõlas lasteasutuse sisekorraga.

Mida peaksid tegema riskipiirkonnas reisil viibinud õpetajad? Mida teha, kui lapsevanemad ei soovi, et riskipiirkonnas reisil viibinud õpetaja koolis viibiks?

Samamoodi nagu kõik riskipiirkonnast saabunud inimesed, võiks ka õpetajad võimalusel 14 päeva pärast riskipiirkonnast naasmist kodus olla. Vajadusel saab perearst otsustada, kas haigus-või hooldusleht on õigustatud. Siinjuures peaksid lapsevanemad arvestama, et praegu teadaoleva info kohaselt ei ole sümptomiteta inimene nakkusohtlik.

Kas üld- ja erihoolekande asutused (nt hooldekodud, turvakodud jms asutused) peaksid patsientide külastamist piirama?

Üld- ja erihoolekande asutuste külastuspiirangute soovitused on sarnased nagu rakendatakse gripi ja teiste respiratoorsete haiguste leviku piiramiseks. Teavitada külastajaid, et haigena mitte asutusse tulla, kuna vanemad inimesed on eriti ohustatud gripi ja muude viirusnakkuste poolt. Eraldi külastajate kontroll ei ole vajalik.

Kas ja kus on võimalik teha tasulist laboratoorset testimist COVID-19 suhtes?

Tasulisi teste Terviseamet ei teosta.

COVID-19 kahtluse korral helistada perearstile, kes võtab anamneesi ja kaalutletud vajadusel korraldab hospitaliseerimise. Haiglas haige isoleeritakse ning tehakse vajalikud laboratoorsed analüüsid.

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koronaviiruse testi tulemus?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on COVID-19 haigus.

Kui test on negatiivse, aga saabusid riskipiirkonnast, siis tuleb oma tervist edasi jälgida 14 päeva jooksul või kuni haigussümptomid avalduvad. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole Sars-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust.

Mis on koroonaviirus?

Koroonaviirused on viiruste perekond, mis tekitavad infektsioone inimestel ja loomadel, sh mitmetel lindudel. Koroonaviiruseid peetakse zoonoosideks ehk need on võimelised levima loomade ja inimeste vahel. Loomadel esinevate koroonaviiruste evolutsioneerumise tulemusel tekivad viiruse tüved, mis ongi võimelised kanduma loomadelt inimestele ning seejärel inimeste hulgas levima. Selle tulemusel saavad alguse koroonaviiruste puhangud nagu juhtus näiteks MERS-CoV ja SARS-ga. Tänaseks on tuvastatud seitset tüüpi koroonaviirust, mis on võimelised inimestele levima ja sümptomeid tekitama.

Miks on uue viiruse haigusjuhud murettekitavad?

Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve SARS-CoV-2 pole eelnevalt inimestel tuvastatud. Uute, seni tundmatute, viiruste puhangud inimeste hulgas on alati rahvatervise seisukohalt oluliseks murekohaks. Seda eriti juhtudel, kui teadmised uute viiruste omadustest on väga piiratud. Näiteks kui ei teata, kuidas viirus inimeste hulgas levib, kui tõsise kuluga haigust see põhjustab ja kuidas tekkinud haigust ravida.

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

Praegusel hetkel on ECDC-le teadaolev informatsioon väga piiratud, kuid on leitud, et Hiinas tuvastatud uus koroonaviiruse tüvi on geneetiliselt ning mõningate muude tunnuste poolest sarnane 2003. aastal levinud SARS-i viirusega. Uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, ja harva raskemalt. Haiguse kulgu võivad raskendad eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Missugused on viiruse ülekande viisid ja kui kergesti see levib?

Hiina ametlikud allikad on kinnitanud, et on täheldatud piiratud inimeselt inimesele levik sh on haigestunud ka mõned tervishoiutöötajad. Hetkel Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusel (ECDC) puuduvad piisavad epidemioloogilised andmed nende väidete kinnitamiseks.

Mille poolest erineb piiratud inimeselt inimesele ülekandumine püsivast inimeselt inimesele ülekandumisest?

Piiratud inimeselt inimesele ülekandumise korral on viiruse leviku eelduseks lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Püsiva inimeselt inimesele ülekande korral levib haigus inimeste vahel väga kergesti ning on sealjuures võimeline väljuma lähedases kontaktis olnud inimgruppidest, näiteks perekonnast või töökollektiividest.

Miks on oluline märgata tervishoiutöötajate nakatumist?

Tervishoiutöötajad on pidevas kontaktis haigetega, mis suurendab nende riski ka ise haigestuda. Seetõttu on tervishoiutöötajate hulgas nakatumine üks esimesi märke, et viirusele on iseloomulik inimeselt inimesele levik.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu?

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine.

Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasilevikut nakatunud inimestelt.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid.

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP2/FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Milliseid nõuandeid tuleb järgida riskipiirkonda reisimisel?

Võimalusel tuleks vältida riskipiirkonda reisimist.

Riskipiirkonda reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureeglid ning hoiduda otsesest kontaktist inimestega, kellel esinevad gripilaadsed haigusnähud.

Kindlasti tasub hoiduda eluslinde ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva jooksul ning kui selles vahemikus esineb palavikku, köha või hingamisraskusi, siis tuleb koheselt võtta ühendust arstiga ning teavitada oma reisist riskipiirkonda.

Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. Kui te ei ole külastanud viimase kahe nädala jooksul haiguse riskipiirkonda, siis on nakatumise võimalus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.

Millised on koroonaviiruse sümptomid?

Sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, hingamisraskused. Erilist tähelepanu tuleb neile sümptomitele pöörata siis, kui eelnevalt (14 päeva jooksul) on haigestunu reisinud riskipiirkonnas või olnud vahetus kokkupuutes eelnevalt kinnitatud haigusjuhuga.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimisel?

Pärast riskipiirkonnast saabumist jälgige oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda oma reisist haiguse riskipiirkonda.

Kas Hiinast võib postipakke tellida?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Miks on soovitused muutunud?

Nakkusega seotud olukord muutub pidevalt ning sellest tulenevalt muutuvad ka soovitused. Tervisemat tugineb soovituste andmisel WHO ja ECDC poolt esitatud infole – riskihinnangud, juhtude arv ja nakkuse levik inimeselt inimesele jne.

Tegemist on tavapäraste ettevaatusabinõudega, mida kasutatakse haiguse potentsiaalse leviku piiramiseks.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!