Michal võrdles end Ansipiga ja Pevkurit Rõivasega ning selgitas, kes kuuluvad Reformierakonna tagatuppa
Saate alguses püüti välja selgitada, kelle süül on Reformierakond jõudnud olukorda, kus pärast 17 aastat võimul olemist ollakse opositsioonis, avalikkuseni jõuavad teated sisemistest heitlustest ning üha enam küsitakse, kui paremliberaalne erakond ikkagi on.
Hanno Pevkuri arvates võib põhjuseid otsida 2015. aasta suvest. "Kui sotsidel hakkas kibelemine, et koalitsioonist välja saada," märkis Pevkur. "Ka meie otsustamatus, mis puudutab presidendivalimisi," tõi ta välja veel ühe põhjuse. Rohkem oma erakonnas vigu ei nähta. "Teiste erakondade soov meid koalitsioonist välja puksida ületas igasuguse kaine ratsionaalsuse, eelkõige IRL-i poolt. Olen kurb IRL-i tuleviku pärast, et nad otsustasid Keskerakonnaga rõõmsalt ühte heita," kommenteeris Pevkur.
Michal peab valituse vahetust demokraatliku riigi normaalseks osaks. "Tavaliselt on koalitsioonid läinud lõhki, kui inimestevahelised suhted lähevad katki. Oligi see, kus partnerid hakkasid oma hirmude sees justkui meisterdama uut valitsust," märkis Michal.
Mida toob Reformierakonna tulevik?
"Reformierakond oli, on ja jääb liberaalseks erakonnaks," kinnitas Pevkur. Siiski ainult rahandus- ja majanduspoliitikast rääkimine võidule ei vii ning rohkem oleks vaja rõhku panna sotsiaalpoliitikale, vähemustele, hariduse edendamisele ning venekeelse elanikkonna kõnetamisele. "Loomulikult peame oluliselt rohkem aitama ka neid inimesi, kes on ka Kodutunde kliendid," lisas Pevkur.
Erakonna juhtimisstiile kommenteerides ütles Michal, et sarnaneb Andrus Ansipile ning Hanno Pevkur Taavi Rõivasele.
Pevkur on lubanud teha ümber Reformierakonna programmi alusdokumendi, mis on olnud sama aastast 2005. "Oht radikaliseerumisele ja inimeste ükskõiksemaks muutumiseks on väga suur. Tuleb vältida, et inimesed muutuksid ükskõikseks poliitika suhtes. Poliitikud peavad rohkem selgitama oma otsuseid ja plaane," selgitas Pevkur.
Raadiodebatt andis signaali, et sisepinged asuvad ka Reformierakonna peakontoris ning ülemäära palju aega pööratakse arutelule, kas teha juhatuse istungeid kolmapäeval või mõnel muul päeval, millal saaksid reformierakondlastest Euroopa Parlamendi saadikud osaleda.
"Erakonna juhatus peab tegelema sisuliste küsimustega, mitte aruteluga, kes kus istub ja mis päeval koosolekuid tehakse," oli Michal nördinud. Temaga nõustus ka Pevkur ning üheskoos loodeti, et tulevikus sellistele detailidele niivõrd suurt tähelepanu ei pöörata.
Kes moodustavad Reformierakonna tagatoa?
Michal selgitas saates, kes moodustavad erakonna tagatoa. "Eks see tagatuba ongi aktiivsemad liikmed," märkis ta, lisades, et tegemist olgu selleks siis nüüdseks endine valitsusdelegatsioon, riigikogu liikmed, piirkondade juhid. "Ma ei kujuta ette, et erakonna juhtimine oleks kuskil mujal kui mandaadiga inimeste käes," lisas Michal.
Saate lõpus läks omamoodi teravaks aruteluks, kas esimehekandidaat peab enne kirja väljasaatmist seda näitama Reformierakonna peasekretärile, nagu juhtus esimeeste valimiskampaania ajal. "Tõsi on see, et mõningad otsused on mulle jäänud ka kontori poolt arusaamatuks," kommenteeris Pevkur. "Kui soovime saata erakonnaliikmetele kirja, ei pea erakonna peasekretär seda üle lugema," selgitas Pevkur arusaamatut seika. "Minult ei küsitud seda sellisel viisil, et see oleks kuidagi ebamugav," lisas Michal ning tõi võrdluseks Haapsalu linnapea Urmas Suklese listipaanika: "Vale on poolel teel ümber maailma enne, kui tõde püksid jalga sai," illustreeris Michal.
"Eks me peame ära klaarima, mis on kontori ülesanded. Peasekretär ütles mulle, et listidesse kirjutamine on valimiste ajal maakonnajuhtide kontrolli all," ütles Pevkur kokkuvõtteks.
Erakondade rahastamise skandaali kommenteerides kinnitas Michal, et mingeid reegleid ei ole rikutud ning täna ajas tagasi minnes ei oska ta öelda, kas midagi oleks pidanud muutma.
Reformierakonna üldkogu ja uue esimehe valimine toimub 7. jaanuaril. Lisaks valitakse ka uus juhatus.
