Michal: Oleme nõus astmelise tulumaksu üle vaidlema iga päev õhtuni ja järgmisel hommikul uuesti alustama

 (126)
Kristen Michal
Kristen Michal Foto: Priit Simson

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liige Kristen Michal lausus, et Reformierakond on vaidluseks valmis, aga ei tasu oodata, et nad nõustuksid maksutõusu ja astmelise tulumaksuga.

Kas Eestis on ikkagi nii hea aeg? Kuus aastat peale kriisi algust Eestis pole keskmise eestlase ostujõud endiselt kriisieelsele tasemele jõudnud. Äkki selgitab see Reformierakonna toetuse langust?

Eestlased on arukad inimesed, eestlased pole kunagi kitsa silmaringiga olnud. Alustame hästi üldisest hinnagust, mille annab inimarengu aruanne. Seal pole põhjust väita, et tegemist oleks kuidagi Reformierakonna- või valitsusmeelse trükisega, selle koostajad on tihti riigi suhtes äärmiselt kriitilised. Selle koostajad ütlevad, et ei ole ühtegi Eestiga sarnasel positsioonil olevat riiki, mis oleks liikunud Eestist kiiremini. See tähendab, et Eesti riigina on kõige kiiremini liikunud ja kõige paremini arenenud. See tähendab kõige paremat arengut oma inimeste jaoks. Ma ei väida, et kõik on kõigil ja alati hästi.

Reformierakonna visioon jõukatest inimestest ja heaolu kasvust on endiselt väga aktuaalne. Kui küsida, kas ajutised majandusraskused võisid vähendada valitsuse populaarsust, siis see on täiesti võimalik. Aga valitsus töötab sellega iga päev. Hiljuti tuli uudis, et me oleme majandusvabaduses jõudnud absoluutsesse maailma tippu. Seda saab riik teha – luua reeglistiku, maksukeskkonna, kus läheb hästi nii ettevõtjatel kui inimestel. Mis puudutab igaühe sissetulekuid, siis ootame eelmise aasta numbrid ära ja teades, et palgakasv jätkub ka sel aastal, olen Eesti majanduse ja inimeste tuleviku osas küll optimistlik. Sarnased on ka ekspertide prognoosid olnud, ehkki eks ohte on avatud maailmas alati.

Seotud lood:

Arvamuskülgedel kurdavad paljud erineva taustaga arvamusliidrid, et Reformierakond on kõigile uutele mõtetele suletud ja vastab, et ei saa ega tohi. Kuidas te seda kriitikat kommenteeriksite?

Aga räägime siis konkreetsest ideest. Millest selline jutt tulla saab? Maksusüsteemist võime alati debateerida. Viimati Foorumis sotsiaaldemokraatide esindaja ütles (vabalt ringi sõnastades) uljalt, et eesti inimesed vajavad jõukamaks saamiseks kõrgemaid makse ja astmelist tulumaksu. Kas see on siis idee, mille kohta öeldakse, et Reformierakond on lukus ja ei debateeri või ei võta seda andunult vastu? Loomulikult me ei võta. Oleme nõus selle üle vaidlema iga päev õhtuni ja järgmisel hommikul uuesti alustama. See maksusüsteem, mis on, toetab ettevõtlikust ja vabadust. Mille üle me veel vaidlema peaks? Kui pannakse lauale idee maksuvabastusest teiste arvelt, siis selle idee üle me tõenäoliselt ei debateeri või kui debateerime, siis näidates, et teiste arvelt elamine ei ole pikas ajas jätkusuutlik. Omal ajal ajakirjandus ja arvamusliidrid käskisid peaministri maha võtta, sest ta ei debateerinud selle üle, et pensione võiks langetada. See ei ole arrogants, vaid teadmine ja kogemus, mis baseerub selgetel ideedel ja põhiväärtustel.

Selle valitsuse kolme aasta jooksul on kõige jõulisemate reformidega silma paistnud just IRLi ministrid, näiteks Juhan Parts võttis hiljuti ette riigi rahast elavad rongimonopoli ja praamimonopoli. Miks Reformierakond reformimisel vagusam on?

Ma küll ei hakka pikkusevõistlust tegema, kellel on rohkem reforme. Valitsus töötab tervikuna. Kui meenutada, et selle valitsuskoosseisu alguses tegin mina ministrina koos ministeeriumi ja riigikoguga ära 11 aastat tehtud avaliku teenistuse reformi. Haridusvaldkonnas on Jaak Aaviksoo väga hoolega reforminud. Jürgen Ligi on maksupettustega võitlemisel väga õigel teel. Loomulikult tuleks tehtavaid muutusi paremini läbi rääkida ja ettevõtjatega rohkem arutada ja seda Jürgen ka teeb. Sotsiaalministeerium on läbi viinud lastetoetuse vajaduspõhisemaks muutmise, lapsetoetused on seeläbi tõusnud. Kas on suur reform, kas rongidega sõidab Edelaraudtee või Elron, aga see on küll väga suur asi, et meil on uued, kaasaegsed rongid. Selle läbiviimist on saatnud väikesed õnnetused, seda ikka juhtub. Rahul olla sellega ei saa, selle eest tuleb vabadust paluda. Kaasaegne rongiliiklus ja uued rongid on aga väga vinged.

Praamidega on teine lugu. Kliendina olen oma kokkupuudetest praamiliiklusega väga rahul, praamid on uued ja kaasaegsed. Siiski juba Meelis Atoneni ajast on pärit liberaalidele päris ideoloogiline küsimus, et kui on tekkinud loomulik monopol, kas on turutõrge või mitte? Kui on turutõrge, kas riik peab sekkuma? Täna on selge, et klassikalises mõttes konkurentsi ei ole. Küsimus on, kas riik peaks ostma seda teenust ja olema rahul, et on hea teenuse kvaliteet? Või peaks riik omandama praamid kui olulised vahendid, ostma kasvõi praeguse vedaja praamid ära ja palkama ise sinna meeskonna või laskma ettevõtjatel opereerimiseks konkureerida? Parimad reformid tehakse nii, et nad ei põhjusta liiga palju valu, reformi eesmärgiks ei saa olla valusad otsused iseeneses.