Michal: maanteede hooldajad küsisid teehoolduse seisunditasemete tõstmise eest mõistlikust hinnast kolm korda rohkem raha

Majandusminister Kristen Michal selgitas täna riigikogus, et 2011. aastal tõsteti tee seisundinõudeid Tartu–Jõhvi maanteel, kus sel talvel toimus kaks tõsist õnnetust bussidega. Juba kehtestatud lepinguid ei õnnestunud aga muuta, sest teehooldusfirmad küsisid selle eest ebamõistlikult kõrget hinda.

Michal vastas keskerakondlaste küsimustele, kes tahtsid teada, miks kehtestas maanteeamet sellele teele paremat hooldust nõudvad kõrgemad seisundinõuded, aga maanteeameti leping hooldusfirmaga kõrgemaid seisundinõudeid ei sisaldanud.

Michali sõnul hindas maanteeamet tollal kõikidesse kehtivatesse lepingutesse täiendavate nõuete lisamise hinnanguliseks kogumaksumuseks kuni kolm miljonit eurot. Hooldusettevõtjad aga küsisid 12,5 miljonit eurot, mis läbirääkimistel küll vähenes, kuid jäi ikkagi ligi kolm korda suuremaks planeeritust. 2012. aasta maanteeameti talihoolde kogukulud olid 15,7 miljonit eurot.

"Maanteeameti selgituste kohaselt ei peetud tollal otstarbekaks hooldusettevõtete ebamõistlikult kõrgeid hinnapakkumisi vastu võtta. Maanteeameti hinnangul turvalisus riigiteedel ei kannatanud, sest juhul, kui teedel oleksid esinenud mittevastavused kehtiva määruse nõuetega, siis maanteeametil on nii või teisiti kohustus tellida hooldelepingus sätestatule lisaks täiendavaid teehoiutöid," teatas Michal.

Michal selgitas, et ettevõtted kasutasid hankelepinguga kindlustatud piirkonna turgu valitsevat positsiooni ja said seeläbi küsida täiendavate nõuete täitmiseks turust kõrgemat hinda. Maanteeamet omakorda ei pidanud sellist summat ja maksumaksja vahendite kulutamist otstarbekaks, kuna seisundinõuete täitmine vajadusel lisatööde tellimise teel oleks osutunud oluliselt odavamaks ja seepärast planeeris lepinguid muuta järk-järgult.

Michal tuletas meelde, et lisaks tervele mõistusele peab juht ka liiklusseaduse kohaselt kohaldama oma sõiduki kiiruse teeoludele ja ilmale vastavaks.

Michal ütles, et üldiselt on Eesti teed muutumas ohutumaks ja liiklussurmade arv on pikemas võrdluses langenud. Tema sõnul võivad tõsised õnnetused saada meedias varasemast rohkem tähelepanu just seetõttu, et liiklus on läinud üldiselt turvalisemaks.

Michal ütles, et häid tulemusi on andnud ka ennetav libedusetõrje, mida tehakse juba siis, kui ilmateade näitab libeduseohtu. "Kui alguses võib-olla isegi muretseti, et see võib olla kallim, siis täna tegelikult tagasiside osade ettevõtjate ja maanteeameti poolt ütleb, et see võib isegi olla kuluefektiivsem, kui sa tead ette ja prognoosid õigesti, teed oma töö enne ära," ütles Michal.