Michal: Krossi võiks hoopis Eestis üle kuulata, küsimused meile saata või uurimine üle anda

 (63)
Michal Krossi ülekuulamisest: Eesti on pakkunud Venemaale välja kolm võimalust.
Foto: Terje Lepp, Eesti Päevaleht

Arhangelski oblastivalitsuse juurdluskomitee pressiesindaja Svetlana Tarnajeva on teatanud, et endise Eesti julgeolekukoordinaator Eerik-Niiles Krossi suhtes antakse lähipäevil välja rahvusvaheline vahistamismäärus, mis kehtiks kogu maailmas. Tänasel valitsuse pressikonverentsil rääkis justiitsminister Kristen Michal, et Eesti prokuratuur on Venemaale pakkunud välja kolm edasist tegutsemisvõimalust.

Michali sõnul on riigiprokuratuur andnud venemaale teada, et esimese võimalusena võivad nad saata küsimused, millele Kross vastata saab. Teiseks võivad saata siia uurijad, kes saavad Eestis kohapeal Krossi küsitleda. Kolmanda võimalusena näeb Michal, et Venemaa õiguskaitseorganid annavad uurimise üle Eesti ametivendadele.

"Eks jääb vaid oodata, kas Venemaal on reaalne huvi uurimine üle anda, küsitleda Krossi Eestis või saata küsimused," ütles justiitsminister Kristen Michal täna valitsuse pressikonverentsil. "Mina lähtun heast usust, et Venemaa annab uurimise Eestile üle või tulevad uurijad siia."

Välisministeeriumi esindaja teatas täna, et Eesti ja Venemaa vahel on 1993. aastal sõlmitud õigusabileping, mille kohaselt suhtlevad riikide justiitsküsimustega tegelevad asutused õigusküsimustes omavahel otse."Seega toimub ka selles küsimuses suhtlus Eesti ja Venemaa õiguskaitseorganite vahel," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Delfile.

Venemaa Arhangelski oblasti uurimiskomitee teatas täna kavatsusest anda Eerik-Niiles Krossi suhtes välja rahvusvahelise vahistamismääruse, mis kehtiks kogu maailmas. Eesti ja Venemaa vahel kehtiva õigusabi lepingu kohaselt riigid üksteise kodanikke välja ei anna, ent seda võivad teha teised Euroopa Liidu riigid, teatas justiitsministeeriumi esindaja. Seega, kui Kross kuulutatakse rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, siis võidakse ta teistes Euroopa riikides vahistada ja Venemaale üle anda.

Eerik-Niiles Kross ütles detsembris Eesti Päevalehele, et ta ei näe põhjust minna Venemaale tunnistusi andma. "Ma olen Eestis juba tunnistusi andnud. Ja kui Eestis soovitakse, võin tunnistusi uuesti anda, mis aga ei tähenda, et mul midagi uut öelda oleks," selgitas siis Kross.

Kutse on tingitud Krossi väidetava seotusega laeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal. Kross on andnud Eesti uurimisasutustele ütlusi juba 2010. aastal. Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.