"Kas ja millistel tingimustel tuleb ESM aluslepingu ratifitseerimine kõne alla ilma artikkel 4 lõiketa 4, sõltub rahvusvahelistest läbirääkimistest, mille tulemust on raske ette prognoosida. Üldiselt on seni tundunud liikmesriikide seisukoht jäik, et ilma kiirmenetluseta riik ESM aluslepingus osaleda ei saa," selgitas justiitsminister Michal Delfile.

"Seega on siis võimalus, et Eesti jääb kõrvale stabiilsusmehhanismist, aga seda ma täna ei hakka pikemalt spekuleerima, sest arvan, et kui riigikohus nii otsustab, siis saame sealt ka mõtteid kuidas edasi minna," lisas Michal.

Valitsuse ESMi pooldavat seisukohta esindava justiitsministri sõnul ootavad nad loomulikult riigikohtult abipaketi põhiseaduslikuks tunnistamise otsust. Kui aga riigikohus peaks otsustama vastupidiselt, tuleb Michali sõnul sellega leppida.

"Valitsus ja riigikogu peavad oma tööd edasi tegema lähtudes riigikohtu otsuses olevatest mõtetest. Eesti majanduse ja Eesti vääringu stabiilsuse eest peame edasi seisma. Samuti peame tagama, et kõik tehtav oleks kooskõlas põhiseadusega, seega ootame riigikohtu otsust, see on otsustav suunaandja kas ja kuidas edasi minna," ütles Michal.

Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 riigikohtusse taotlusega tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler leidis, et see säte on vastuolus põhiseadusega ja riivab intensiivselt parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtteid ning Riigikogu eelarvepädevust.

Riigikohus avaldab otsuse ESM-i põhiseaduslikkuse kohta homme südapäeva paiku.