Michal: Eesti majandusele on hoopis kasulikum, kui meil elavad inimesed räägivad korraliku eesti keelt

Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal leidis, et keelenõuete leevendamise asemel tuleb eesti keelt paremini õpetada.

"Eestis eesti keele oskuse nõudmisel pole küll midagi viga. Keelenõuete leevendamise soovimisest, mis on seni olnud eeskätt valitsust juhtiva tsentripartei loosung, võiks liikuda hoopis arukamas suunas ja alustada eestikeelset õpet juba lasteaiast. Nii poleks pingeid ja erinevaid keeleruume, kus määratletakse "omadeks" või "nendeks teisteks". Pealegi, mida varem keelt õppida, seda mängulisemalt ja lihtsamalt see tuleb," leidis Michal.

Tänane Äripäev leiab juhtkirjas, et keelenõudeid tuleks leevendada ja piisavaks tuleks lugeda tulemus, kus poemüüja võtab peedi eest peedi raha, pole oluline, et ta oskaks selle eestikeelset nime kliendile öelda.

"Arvan vastupidi, Eesti majandusele on hoopis kasulikum, kui meil elavad inimesed räägivad korraliku eesti keelt. Nii on kõigil paremad võimalused olla majanduses suurema lisandväärtuse ja jõukuse loojaks ning oma õnne sepaks," teatas Michal.

"Eesti majanduse kasvatamiseks peaks esimene loomulik valik olema oma inimeste, Eesti inimeste paremad oskused. Korralik riigikeele oskus sealhulgas. On sektoreid, kus vajame oskustega töökäsi, näiteks insenere appi, kuid reegleid tehes tasub alati meeles pidada, et Eesti saab jõukamaks, siis kui meie oskuste tase tõuseb, mitte latti alla lastes. Sama reegel kehtib ka Maximas, eesmärk peab olema edasiminek, mitte käegalöömine ning jutt, et tühja sest Eesti keelest. Eesti on ainuke koht, kus eesti keeles kõnelejaid juurde sünnib, kõike muud saab kuuldavasti veebikaubamajast," lisas Michal.