“Lõksudega püüame väikesi elukaid, kes on loomaaeda sisse roninud, näiteks rebaseid,” ütles loomaaia direktor Mati Kaal Eesti Päevalehele.

“Need on ikka eluspüügilõksud, püüniskastid oleks vast õige öelda,” lisas ta. Rohelisest plekist kokku löödud lõksud asuvad puuride sees.

Kõige tihemini tungivad loomaaeda nugised ja rebased, kaitseks nende eest on meil puuride ümber ka elektrikarjused, loomaaed lülitab need öösiti sisse. Päeval, kui inimesi on rohkem, metsloomad eriti ringi ei hulgu.

Varem on loomaaial olnud probleeme ka hulkuvate koertega. “Külastajaid me koos koertega sisse ei lase, ja viimasel ajal on ka hulkuvate koerte probleem vähenenud,” märkis Kaal.

Kutsumata külalised teevad eriti suurt kahju lindudele. “Ükskord ründasid nugised neitsikurgi ja murdsid mitu tükki ka maha. Teinekord jälle olid pelikanid verised, ööseks välja pandud valve avastas, et süüdi on selles rebased,” rääkis Kaal.

Hulkuvad koerad on varem loomaaias ühe ööga maha murdnud ligi 30 kitse.

Loomaaia elanikele külaliste püüdmiseks üles pandud lõksud ohtlikud ei ole. “Seda juhtub üldse nii harva, et mõni loom puurist jooksu pääseb,” kinnitas Kaal. Tema sõnul on sellise juhtumi taga tavaliselt inimlik eksimus, kui näiteks mõni uuem töötaja on mõne reegli vastu eksinud.

Lõksu jäänud murdjatele midagi halba ei tehta. “Edasine sõltub sellest, millise elukaga tegemist on. Kui meil on mõnele liigile täiendust vaja, siis pistame ta puuri, muidu aga viime linnast välja ja laseme lahti,” ütles Kaal.