Metsamaa tapmist tunnistanu vassib
Selleks annab Viilolile põhjust tema kaitsealuse poolt vahetult pärast vahistamist mõrvapaigal toimunud olustiku seostamisel tehtud eksimused.
Dudotškin näitas tapmiskohana ette vale trepikoja — kui Metsamaa lasti maha teises trepikojas, siis Dudotškin viis politseinikud neljandasse.
Ta ei eksinud mitte ühe, vaid koguni kahe trepikojaga,” ütles advokaat. ”See on oluline vahe.”
Sama uurimistoimingu käigus tegi Dudotškin teise vea, kui väitis et tulistas Metsamaad kaks korda. Tegelikult tabas ärimeest viis kuuli.
Advokaadi hinnangul ei ole usutav, et Dudotškin võis ärevushoos asju segamini ajada. ”Tapmine püsib mõrvaril surmatunnini silme ees,” väitis Viilol. ”Politsei versioon on, et Dudotškinile näidati mõrvapaik kätte enne mõrvapäeva. Kui Dudotškin teadis, kuhu tapma minna, siis kuidas ta pärast vahistamist viis uurijad valesse kohta?”
Politsei aga ei välista, et Dudotškin viis nad meelega valesse trepikotta, et jätta taganemistee juhuks, kui tal hiljem esialgsest ülestunnistusest taganeb.
Mõrva tellimises kahtlustatava keskturu juhi Vadim Polištšuki poolt Dudotšinile palgatud advokaadi väitel ei märganud politseinikud kuriteokohal, et süüdistatav viis nad valesse kohta.
”See vastuolu kõrvaldati hilisema uurimise käigus,” sõnas kaitsja.
”Eksimine on inimlik. Süüdistatavatel tuleb neid uurimise ajal ikka ette ja see ei tähenda, et inimene on süütu,” sõnas keskkriminaalpolitsei abidirektor Kersti Jundas.
Jundas kritiseeris advokaadi jutukust, sest kriminaalmenetluse koodeksi järgi tohib uurimise ajal andmeid avalikustada ainult uurija.
