Enne konserveerimist oli ikonostaasi seisund muutunud ulatuslike kahjustuste tõttu kriitiliseks. Kõige suuremad olid kuivakahjustused, aga ka mardikatest ja varasematest ülevärvimistest põhjustatud kahjustused.

Kultuuriväärtuste ameti teatel viidi kümne aasta jooksul läbi töömahukas ja keerukas konserveerimine. Projekti teostasid Ennistuskoja Kanut ning KAR-Grupi puidu-, metalli-, polükroomia- ja maalikonservaatorid, ühtekokku ligi veerandsada inimest.

Rikkalike ornamentaalsete ja figuraalsete kullatud nikerdustega ikonostaas on säravamaid ja suurejoonelisemaid barokiaja kunstiteoseid Eestis, ühtlasi ka üks vanemaid Eestis säilinud ikonostaase.

See valmis 1720. aastal Moskvas Kunsti Teostamise Palati juhi Ivan Zarudnõi korraldusel ja alluvuses. Tipptasemelist meisterkonda, kuhu kuulusid 29 ikoonimaalijat, 8 maalikunstnikku, 7 nikerdajat ja 2 puuseppa, juhtis arhitekt ja maalikunstnik Ivan Tšernavski. Tallinna linnale kinkis kujuseina Peeter I.

Tänavu 290. sünnipäeva tähistava ikonostaasi konserveerimistööd algasid juba 2000. aastal.

Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tallinna Issandamuutmise koguduse algatusel ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti korraldamisel läbiviidud konserveerimistöödesse panustas linn üle kahe miljoni krooni.

Lisaks kulus üle 3,7 miljoni krooni muinsuskaitsealuse kirikuhoone põhjalikuks restaureerimiseks, et tagada väärikale ikonostaasile ja jumalakoja teistelegi kunstimälestistele stabiilne kaitse- ja säilimiskeskkond.

Tallinna Issandamuutmise Peakirik asub Suur-Kloostri 14.