Metropoliit Stefanuse sõnul on ta valmis Moskva Patriarhaadiga läbi rääkima. Üksainus õigeusu kirik Eestis, ütleb ta, on ka meie eesmärk, ent see ei saa tähendada EAÕK allaneelamist nagu 1945. aastal. Eesti ajalooline autonoomne õigeusu kirik on alati olnud EAÕK.

Kirikuvarade probleem, mida metropoliit Ilarion samuti korduvalt esile tõstis, on juba lahendatud valitsuse ja kahe õigeusu jurisdiktsiooni vaheliste kavatsuste protokollide ja nende põhjal sõlmitud lepingutega. Igasuguse uue kokkuleppe aluseks oleks EAÕK autonoomia tunnustamine Moskva Patriarhaadi poolt.

Vene Õigeusu Kiriku alluvuses oleva kirikustruktuuri pea – metropoliit Kornelius – teatas Eesti avalikkust eksitades, et on saatnud metropoliit Stefanosele kutse osaleda tema 20. ametijuubeli aastapäeva ja Ilarioni visiidiga seotud üritustel. See on vale. Mingit kutset mitte ühelegi üritusele metropoliit Stefanus saanud ei ole.

See-eest kutsus Vene Õigeusu Kirik aga Soomest Pühtitsale kaasa teenima Joensuu Õigeusu Seminari vaimuliku, mis on kahjuks tüüpiline Vene Õigeusu Kiriku katse kaht Oikumeenilise Patriarhaadi autonoomset kirikut omavahel tülli ajada.

Metropoliit Stefanus avaldas hämmeldust, et pärast tema patriarh Aleksiusega koos teenimist ühe altari ümber Konstantinoopolis 2008. aastal, näitasid metropoliit Ilarioni sõnavõtud üles arrogantset suhtumist Eesti autonoomse kiriku suunal.

EAÕK on 1923. aastast autonoomne Kirik Konstantinoopoli Patriarhaadi vaimse kaitse all. Kirikul on kolm piiskopkonda, 64 kogudust ja ligi 27 000 liiget. EAÕK autonoomia kodumaal likvideeriti 1945, ent taastati 1996. Eestis tegutseb ka Moskva Patriarhaadile alluv piiskopkond.