Metanooliohver jäi koju surema

Päev pärast seda, kui kõigis Eesti suuremates lehtedes kirjutati Pärnumaa uuest metanoolilainest, jättis häirekeskuse dispetšer valudes vaevlevale alkoholilembesele mehele kiirabiauto välja saatmata ja mees oli hommikuks surnud.

Praeguseks on selgunud, et peale Audru vallast pärit mehe, kes ise haiglasse läks ja terve nahaga pääses, avastati veebruaris metanooli veel kolme inimese veres, kirjutas Pärnu Postimees. Paraku olid nad kõik meedikute saabudes juba surnud, samuti nagu võis metanooli tõttu hinge heita see naine, kes nädal tagasi Pärnus politseimaja kainestuskambris suri.

Ööl vastu 14. veebruari Pärnus Ülejõel surnud mehe abikaasa ei saa aru, miks tohtrid tema abikutse peale kohale ei rutanud. 13. veebruari õhtul koju tulles leidis naine eest tavapärase seltskonna: 40. eluaastale läheneva abikaasa ning nelja- ja 11-aastase poja. Kõik oli tavaline. Vaid pereisa, kes oli eelmisel õhtul vintis peaga koju tulnud, jõi tavalisest tihemini kraanist vett.

Kui mees ühel hetkel voodisse vajus ja oigama hakkas, ei osanud naine esialgu midagi arvata. Joomatuure ja sellejärgseid kõhuvalusid oli ta abikaasal ennegi ette tulnud. Seepärast sättis ta põrandale kukkunud teki mehele uuesti peale ja andis talle valuvaigistit. Kui mehe suust enam muud kui karjeid ei kostnud, sattus naine ärevusse ja helistas häirekeskuse telefonil 112.

Nagu helisalvesti tõendab, kuulis häirekeskuse dispetšer selgelt mehe karjeid. Kuulnud, et mees on viinalembene, eeldas ta tolle purjus olevat ja soovitas naisel peale valuvaigisti mehele ka rahustit anda.

Viimast naisel kodus polnud. Seepeale arvas dispetšer, et olukord pole siiski väga hull ja kiirabi ei peaks ühe rahustiannuse pärast kohale peaks sõitma, ning pani toru hargile.

Mees jäigi pärast kõnet vaiksemaks ja naine arvas, et ju oli valuvaigistist kasu. Hommikul kella seitsme paiku ärgates avastas naine, et mees oli üleni sinine ja kange.

Naine helistas uuesti häirekeskusesse. Kui ta ütles, et ei tunne mehe pulssi, küsinud dispetšer kohkunult: “On ta surnud?”

Kui kiirabi teise kõne peale kohale ruttas, jäi meedikuil üle vaid surma nentida. Päevi hiljem sai tõendatud meedikute oletus, et tegu oli metanooliga.

Pärnumaa häirekeskuse juhataja Marek Kukk ja erakorralise arstiabi juht Külvar Mand põhjendavad juhtunut mitme asjaolu saatusliku kokkulangemisega. “Informatsioonist, mis telefonikõnega tuli, polnud võimalik välja lugeda olukorra tõsidust,” ütles Mand. “Kõnes on hulgaliselt eksitavaid faktoreid.”

Kiirabijuhi hinnangul võib lindilt kuuldu põhjal väita, et tungivat nõuet kiirele väljakutsele ei olnud. Kõne oli tavapärasest tunduvalt pikem, dispetšer püüdis suunavate küsimustega selgitada toimuvat ja andis kuuldule tuginedes Mandi arvates meditsiiniliselt loogilisi soovitusi.

Küsimuse peale, kas mees on ka enne sarnaselt käitunud, vastatud nõustuvalt, mistõttu dispetšer tõlgendas mehe häälitsusi kui purjus inimese omi, rääkis Mand.

Kiirabijuht märkis, et alkoholi pikaaegse või pideva tarvitamisega väheneb inimese valutundlikkus. Arstidel on selliste patsientidega raske, sest nood ei kurda midagi.

Kui alkohol hakkab verest kaduma, võimendub alkoholismiga sageli kaasnev kõhuvalu ja inimene muutub rahutuks. Sel puhul on valuvaigisti ja rahusti kombinatsioon tavaline abivahend, mille manustamine ei ole aga tingimata vajalik.

Kukk ja Mand möönsid, et Pärnumaal aset leidnud metanoolitragöödia käigus on häirekeskus saanud palju valeväljakutseid, kus inimesed tuli sageli vaid kainestusmajja sõidutada. Segaste kutsete põhjal tuleb dispetšeril minuti jooksul langetada otsus, kas kiirabi saata või mitte.

“See võib väga karmilt kõlada, aga kes on otsustanud tarvitada salaviina, mille hulgas on veel tänagi liikumas metanooli, kirjutab oma surmaotsusele paratamatult ise alla,” märkis Mand.