Kui Iraagi naised peavad suurimaks õnneks seda, kui lapsed naasevad elusa ja tervena koju, langemata plahvatuse ohvriks, tuleb meie emadel siin tänada kõigevägevamat, kui kogu pere saab õhtul ikka kodus kokku ning kellegagi pole liikluses õnnetust juhtunud, kirjutab Parts Eesti Päevalehe arvamusveerul.

Mitte maantee- ega ilmaolud ei tee liiklust pööraseks, vaid ikka inimesed, nendib Parts.

Hirm karistada saamise ees ja see, et eeskirjarikkumisele järgneb karistus, tuleb muuta reaalseks, kirjutab autor. “Teisisõnu — leides vahendid ja võimalused ja säästmaks inimelusid, tuleks maanteedele ja linnadesse paisata suur hulk liikluspatrulle.”

Kui liikleja teab, et kiiruse ületamise, joobnult roolis viibimise või muu väärkäitumise puhul on vahelejäämise oht suur ning liikluspolitseinik vormistab tõepoolest protokolli, millest algab ebameeldiv ja karistusega lõppev menetlus, siis ei taha ta liigeldes enam riskida, loodab Merle Parts.