Merikotka pesakaamera jälgijad on mures: kotkapojad on üle ööpäeva söömata olnud

 (9)
Merikotka pesakaamera jälgijad on mures: kotkapojad on üle ööpäeva söömata olnud
Foto: Ekraanitõmmis / looduskalender.ee

Lääne-Eestis pesitsevate merikotkaste pesaelu jälgijad üle maailma on murelikud, sest eile ronis ornitoloog Urmas Sellis merikotkapoegi rõngastama ja pärast seda pole vanemad pesale maandunud ja nii on kotkapojad Nord, Rahu ja Taibu üle ööpäeva söömata olnud. (Muretsemiseks pole aga arvatavasti põhjust!)

Rõngastamine ise oli võrdlemisi keeruline, sest pesa juurde tuli ronida köiega ja ilma ronimislaudadeta, kuna pesapuul pole piisavalt jämedust. Ronimine tasus aga ära, kuivõrd kotkapojad said mõõdetud ja kaalutud ning rõngad jalga. Vanemad on nüüd küll eemale hoidnud, aga olgu kohe ka öeldud, et pojad usutavasti ohus ei ole.

Poegi rõngastamas käinud Urmas Sellis rääkis Delfile, et rõngastamine toimus tema arvates tavapäraselt, kuigi ehk veidi aeglasemalt kui tavaliselt, sest mõelda tuli ka vaatajate peale. "Ma pole ainuke merikotkaste rõngastaja, aga ega keegi väga meist suure auditooriumi ees kuidagi rippudes seda teha ei taha," netis Sellis. Hirm on põhjendatud, sest publikut oli nii palju, et ummistas serveri kanalid sootuks. (Rõngastamist saab Looduskalendri lehel ka järele vaadata!)

Paaril varasemal aastal on samuti olnud võimalik veebikaamera kaudu merikotkaste pesaelu jälgida, sh rõngastamist. "Vanalinnud ei ole vist kunagi tulnud pesale samal päeval tagasi, on olnud ka kaks ööpäeva ära. See ei tähenda, et nad päris ära on, hoiavad pesal silma peal, aga laskuda sinna ei söanda. Sel ajal pojad süüa ei saa. Iseenesest pole mõnepäevane nälgimine röövlindudele, sh poegadele, probleemiks, sest kui ilm on saagi püüdmiseks ebasobiv, siis ei saa nad ka süüa. Selle pesa pojad on varemalt hästi söödetud ja nende tervisele 2-3 päeva söömata olek halvasti ei mõju," kinnitas Sellis ja avaldas lootust, et tavapärane elu pesas taastub varsti.

Seotud lood:

"Pojad said rõngad eile lõuna ajal ja praeguseni vanalinnud pesale pole tulnud, küll aga on nende hääli kuulda lähedusest. Seega pole nad poegi hüljanud, vaid nad on lihtsalt ettevaatlikud. Seda me teadsime ka ette, aga muidugi loodame vanalindude kiiret rahunemist," sõnas Sellis. Ta lisas, et merikotkaste poegi on Põhjamaades süstemaatiliselt rõngastatud alates 1976. aastast ja negatiivset mõju liigile pole näha.

Sellis nentis, et teoreetiliselt on võimalik, et vanalinnud pesale ei naase, aga ta kinnitas ka, et kui tõesti vaja, siis reageeritakse. "Merikotkaid saabki rõngastada ainult pesapoegadena, nagu enamike lindude puhul. Hiljem neid kätte ei saa. Eestis on rõngastatud alates 1984. aastast, üle 1200 linnu, ja neist paljusid on ka hiljem nähtud kuskil. Teadaolevalt kõige vanem praegu pesitsev merikotkas on sündinud 1985. aastal (vanemaid me ei tunne ära, sest siis rõngaid ei pandud)," sedastas Sellis.

Pojad on pesas veel vähemalt kuu aega

"Pojad on pesas tõenäoliselt veel vähemalt kuu aega ja päris ära võivad minna alates juuli keskpaigast, aga võivad käia pesal kuni septembrini," sõnas Sellis. "Merikotkaste elus on kõige ohtlikum aeg just siis, kui nad vanemate hoolitsusest loobuvad ja omapäi hakkama proovivad saada, ehk siis kuni aasta vanuseks saamiseni. Pesitsema hakkavad mitte enne kui viieaastaselt, reeglina hiljemgi," rääkis Sellis merikotkaste elurütmist.

"Mingil ajal hakkavad küll vanalinnud vähem pesal käima ja ka poegi pesast välja meelitama, sest kui neid kogu aeg hästi sööta, siis pole vajadust ju lendama hakata. Pisut saledamana on muidugi lendamine lihtsam, vist (pole proovinud). Aga praegu pole see aeg veel käes," lausus Sellis, kuid nentis, et on võimalik, et pesal käimisega selle instinkti avaldumist kiirendati.

Merikotkapoegade ja nende vanemate käekäiku saad jälgida otsepildis Looduskalendri lehel.