Meri peab kahekiiruselist EL-i lihtsameelseks

Kolmapäeval Šveitsis Zürichi ülikoolis EL-i laienemist käsitleval konverentsil esinedes kritiseeris eelmine riigipea Lennart Meri taas ideed kehtestada EL-is kaks kiirust, mis tema hinnangul on lihtsameelne.

“Kiiruste erinevuse legaliseerija on minu silmis saamatu poliitik, kes tahaks õnnistada uut Berliini müüri ja uut raudset eesriiet Murmanskist Varna supelrandadeni,” ütles Meri oma büroo teatel konverentsi avakõnes. “Ma ei tunne niisugust poliitikut ja isegi mitte niisugust retoorikat.”

Kahekiiruselise Euroopa paratamatusest põhiseadusliku leppe nurjumise korral rääkis mõne aja eest Euroopa Komisjoni president Romano Prodi Itaalia ajalehes La Repubblica.

“On selge, et kui olukord 2004. aastal ei lahene, siis mõni riik võib ja võib-olla ka peaks võtma initsiatiivi, et minna edasi,” ütles ta. “Nad võivad olla (EL-i) asutajaliikmed. Või isegi, ja see on tõenäolisem ja soovitavam, rühm vanu ja uusi liikmesriike, mis jagab sama seisukohta Euroopast.”

Prantsusmaa ja Saksamaa jõudsid juba teatada, et võivad juhtida ühiselt meelestatud riikide rühmi tihedama integratsiooni suunas.

Meri on seisukohal, et kandidaatriikide erinevuse toel saavutab Euroopa suurema kohaldumise ja paindlikuma arengu.

Juba jaanuari alguses Saksamaal Düsseldorfis peetud kõnes Prodi ideed kritiseerinud Meri rõhutas oma ettekandes vajadust panna hoolikalt tähele tendentse ja suundumusi ühiskonnas, mis ei peatu riigipiiridel, aga mis kujundavad Euroopat juba praegu nagu ka 10, 15, 20 aasta pärast.

Tema sõnul avaldub Euroopa fenomen selles, et loodusressursside poolest vaesele ja väikesele kontinendiosale on ajalugu, õiguskord, antropoloogia, kultuur ja muud tegurid kokku kuhjanud kireva rahvaste koosluse.

“Euroopa kultuuride paljusus ongi Euroopa kiire arengu peamine tegur,” ütles Meri konverentsikõnes. “See teadmine on Euroopas küll valitsev, aga aeg-ajalt tuleb seda kõlava häälega üle korrata: Euroopa eripärade säilitamine ja süvendamine on Euroopa loovuse allikas.”

Oma kõnes nägi Meri ka vajadust leida tasakaal Eestiski. “Eesti seadusandja suutis kehtestada kõige liberaalsema maailmavaate ja meie riigis lõpule viia tööstuse, põllumajanduse, elamuehituse ja osaliselt koguni politsei privatiseerimise,” ütles ta.

Meri nentis, et nii äratati kivistunud nõidusunest eestlase tahe ja algatusvõime, kuid sellega koos ka kommertslik maailmavaade, egoism ja vana hea protestantlik tööhullus.

“Aga me unustasime Martin Lutheri manitsused hoida tasakaalu,” ütles eelmine riigipea. “Selle tulemusena oli meil möödunud aastal rohkem sõiduautosid kui keskmiselt Prantsusmaal ja eestlastel oli rohkem sõiduautosid kui lapsi.”