Mereväge ootavad suured ümberkorraldused
Ühtegi otsust veel langetatud pole, sest hetkel käib veel riigikaitse aastate 2013–2022 arengukava koostamine ning tõenäoliselt kirjutatakse täpsed otsused sellesse kavasse, mis valmib alles järgmise aasta lõpuks.
Põhjuseid ümberkorralduseks aga jagub. Mereväe kaader lahkub, mitu ohvitseri mõisteti korrputsioonis süüdi ja mereväge jälitavad ka muud skandaalid. Miinitõrje vajadus on mõnedes sõjalise ohu stsenaariumites küll sees, ent Venemaa poolsete ohtude nimekiri on Eesti jaoks üldse üsna pikk. NATO jaoks on viimastel aastatel suurimateks murekohtadeks olnud aga muud teemad kui miinitõrje merel. Lisaks on mereväe tööshoidmine kallis tegevus, mistõttu on tekkinud küsimus, kas merevägi tema praegusel kujul on väärt sinna pandavat raha, sinna lisaraha andmisest rääkimata?
Mereväe reformimise täpse otsuse peab selle tähtsuse tõttu langetama kaitseminister Mart Laar. Kolmapäeval Delfi lugejate küsimustele vastates Laar oma täpseid plaane veel ei paljastanud.
“Eesti on mereriik ja mereväeta me ei saa. Mida sellega teha, selle üle seisab ees väga tõsine arutelu, millega oleme tegelikult kaitseväega juba algust teinud. Rahul praegu olukorraga olla ei saa ning ma pole ka kindel, kas kõik mereväe arendamiseks tehtud otsused on ikka olnud kõige realistlikumad ning jätkusuutlikumad,” kirjutas Laar.
Miinijahtijate kunagise hankimise kohta vastas Laar järgnevalt. “See on raharikastel aastatel tehtud otsus. Sellega on probleeme.” Kuna miinijahtijate jaoks pole enam meeskondi ja iga nendega tehtav liigutus on maksumaksjale üsna kallis, siis tõenäoliselt toob see kaasa miinijahtijate kasutamise olulise vähendamise ning võibolla isegi otsuse neist loobuda. Sel juhul müüakse miinijahtijad kas maha või jäävad nad kai äärde paremaid aegu ootama. Natuke tõenäolisem on siiski piirdumine vaid ühe või kahe sõitva miinijahtijaga.
Samal ajal ootab mereväge praeguste kavade kohaselt niikuinii mingil kujul piirivalvega leibade ühte kappi panek. Nimelt on koalitsioonilepingusse kirja pandud soov lõpetada eri ametkondade dubleerivad tegevused. Üks silmatorkavamaid raiskamise kohtasid on sadamad, mida Tallinna linnas kuulub riigile täpselt kolm: piirivalvesadam siseministeeriumi haldusalas, Hundipea sadam MKMi haldusalas ja Miinisadam, kus paikneb merevägi.
Kuna praegu on poliitiline tugi kolme laevastiku ühte sadamasse viimiseks väidetavalt üsna tugev, siis võivadki merevägi ja piirivalve peatselt avastada, et nad tegutsevad samas kohas ja nii võib ka edasine koostöö tulla lihtsa ja loogilisena. Ühendsadama asukohaks saab tõenäoliselt Miinisadam, millega võidakse ühendada ka selle kõrval asuv Hundipea sadam.
Iroonilisel kombel võib merevägi minna kärpimisele just ajal, kui kaitseplaneerijad tajuvad suuremat ohtu merelt. Nimelt võib juba mõne aasta pärast jõuda Läänemerele Vene laevastiku Prantsusmaalt ostetud Mistral klassi kopterikandja, mis suurendab oluliselt Venemaa võimet meredessanti läbi viia.
“Rannakaitset on Eestil kahtlematult vaja,” teatas Laar kolmapäeval. Mida rannakaitse jaoks täpselt plaanis on, pole veel selge, ent Mistral klassi kopterikandjate või teiste sõjalaevade vastu võitlemiseks pole vaja laevasid, sest Läänemere ja Soome lahe kitsastes oludes sobivad selleks ka maismaalt tulistavad rannakaitse raketisüsteemid, mis on odavamad ja mida on vaenlasel raskem avastada.
Mereväel juba on oma maaväele sarnanev üksus nimega baasikaitsekompanii, mille relvastusse võivadki samad raketipatareid sattuda.
