Täna kaitseväe peastaabis toimunud pressikonverentsil öeldi, et hukkumise põhjus pole teada, selle peab välja selgitama uurimine.

Esialgu pole alust arvata, nagu olnuks surma põhjuseks tehniline rike või tervisehäire. „Kaitseväelased, eriti tuukrid, käivad ka kord aastas tervisekontrollis, nii et lõpptulemuse annab meile juurdlus,” ütles mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper.

Samuti kontrollitakse sukeldumivarustust enne iga sukeldumist - nii ka see kord.

Knaps oli varem teinud 150 sukeldumist. Mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper lausus, et Knaps oli vee all umbes 20 minutit, õhku oleks tal jätkunud veel vähemalt 40 minutiks.

„Antud juhul oli tema ülesandeks vee all tõstekoti lahtipäästmine,” ütles Sepper. Ta selgitas, et see on üpris rutiinne kohaletoimetamiseoperatsioon, mitte miinide otsimine. Lõhkekehad olid juba enne transporditud lõhkamiskohta ja Knapsi pidi nende alt tõstekoti lihtsalt lahti päästma.

Tuuker maat Knaps oli sukeldumas Kakumäe tipust poolteist miili merel ja täitmas lennukipommide demineerimisega seotud teenistusülesandeid. Pommide toimetamisel ohutusse kohta ei vastanud maat Knaps kaasteenijate kontrolltõmmetele. Sukeldunud valmidustuuker avastas maat Knapsi 23 meetri sügavuselt põhjast teadvusetuna. Pinnale toodud tuukril puudusid elutunnused, koheselt alustati elustamist, mida jätkati kaldale jõudmiseni. Kaldal võttis elustamise üle kiirabi.

Marko Knaps

Maat Knaps sündis 1989. aastal. Ta läbis ajateenistuse aastatel 2010-2011 Mereväebaasis ning asus seejärel teenima Miinilaevade Divisjoni. Miinilaevade Divisjonis teenis ta relvastusmaadina miinijahtijal Sakala ning alates 2011. aasta augustist tuukrigrupi tuukrina.

Kaitsevägi avaldab kaastunnet teenistusülesannete täitmisel hukkunud allohvitseri perele, lähedastele ja teenistuskaaslastele. Kaitseväe koduleheküljel on avatud elektrooniline kaastundeavalduste raamat.

Eesti merevägi demineeris 7. augustil Eesti vetes alanud miinitõrjeoperatsiooni käigus II maailmasõja aegseid lõhkekehi. Miinitõrjeoperatsioon viidi läbi Väinameres Hari kurgu, Soela väina ning Viire kurgu aladel ning Tallinnas Kakumäe lahes. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkekeha.