Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas loo sellest, kuidas Venemaa Kaliningradi enklaavis puudub toimiv kanalisatsioonijäätmete puhastussüsteem ning kõik, mis torust tuleb, jõuab otse Läänemerre. Lehe andmetel pole seda välja ehitatud rahapuudusel.

Solgiveega kaasnev sadadesse tonnidesse ulatuv fosforireostuse mõju jõuab teadlaste hinnangul ka Soome rannikuvetesse.

„Kaliningradi ja Soome ranniku vahel on päris suur tükk merevett. Kaliningradist pärit reostust võib küll kaudselt siinsetest vetes olukorda mõjutada, kuid otseselt on see suhteliselt vähe tõenäoline,“ ütles TÜ merebioloog Georg Martin Delfile.

„Oht, millest kirjutas ka Soome ajakirjandus, on fosfori- ja lämmastikureostus. See tõstab Läänemere üldist eutrofeerumise (toitainetega rikastumine, mis paneb vetikad vohama – toim) taset, mis ongi Läänemere üks suurimaid probleeme,“ lisas ta.

Martin nentis, et fosfori ja lämmastiku kogused, mis Kaliningradis vette jõuavad, on päris suured, kuid mõju Eesti rannikuvetele on pigem kaudne.

Venemaa ongi üks kõige suurem Läänemere reostaja ning seda paljuski ka looduslike tingimuste tõttu. „Neeva jõgi on jõgedest kõige suurema lämmastiku- ja fosforikoormuse tekitaja. See on kõige suurema veevooluhulgaga jõgi, mis suubub Läänemerre. Aga see puudutab pigem Soome lahte,“ lisas ta.

Neeva puhul tõstab lämmastiku ja fosfori taset see, et ta voolab läbi mitme suure põllumajandusala ja suurlinna Peterburi lähistelt.

Eesti roll Läänemere reostajana on Martini sõnul viimase 15 aastaga vähenenud. Absoluutarvud on Eesti puhul väga väikesed, kuid kui see arvutada ümber per capita järgi, siis muutub Eesti pigem üheks suurimaks reostajaks.