"Vaadake, vanasti määrati laeva asukohta sekstandiga või kui oldi kaldale lähemal, võeti majakatest peilinguid," selgitas Heiki Lindpere oma mõtet intervjuus
, mille ta andis Kuressaare merekooli asutamise 120. aastapäevale pühendatud konverentsi vaheajal.

"Täna on aga kasutusel elektroonilised kaardid, GPS-süsteemid ja muud seadmed, mis määravad laeva asukoha väga suure täpsusega. Kogu see tehnika on väga kallis."

Lindpere sõnul on just kaasaegsete õppevahendite kõrge hind peamine põhjus, miks ei ole merehariduse andmise liigne hajutamine tänapäeval enam võimalik. "Sellises väikeses riigis nagu Eesti ei ole lihtsalt mõttekas ja ka majanduslikult võimalik ehitada head ja kaasaegset mereharidust andvaid õppeasutusi hajutatult riigi erinevatesse kohtadesse," lausus ta.

Siinkohal tõi mereakadeemia rektor ühe näite: "Aastal 2013 täitub suure tõenäosusega üks akadeemia õppejõudude suur unistus ja meil õnnestub endale saada Euroopa kõige modernsem virtuaallaev, mille abil on võimalik matkida kaasaegse laeva kõiki olulisi sõlmi ja ohusituatsioone. Selle elulähedasi situatsioone simuleeriva kompleksi hind on aga väga kõrge ja meil lihtsalt ei ole võimalik seda igale poole soetada."

Mis puutub aga merenduse algteadmiste andmisse kohtadel ja merendusklasside olemasolusse meie gümnaasiumides, siis seda peab Heiki Lindpere äärmiselt vajalikuks.

"Kõik see on äärmiselt vajalik, et Eesti mereharidus oleks nii kutseõppe kui ka rakenduskõrgharidusõppe tasemel jätkusuutlik ja omaks kindlat taimelava," märkis ta. "Kust siis ikka tulevad need meremehe raskesse elukutsesse kiindunud inimesed."

Lindpere arvates on meremehe elukutsel kindel tulevik. "Praegused prognoosid näitavad, et lähema 10-15 aasta jooksul kasvavad kaubaveod ainuüksi Läänemerel kaks, isegi kolm korda," lausus ta. "Kõik see näitab, et meremeheamet ei kao kuhugi, sest kaupade vedu meritsi on kõige odavam ja kõige keskkonnasõbralikum veonduse liik."