"Soovid tõlgendada 1949. aasta küüditamisi genotsiidi või sõjakuriteona ei ole juriidiliselt pädevad. Samal ajal on piisavalt põhjusi tunnistada, et rahvsuvahelise õiguse kohaselt oli küüditamine inimsusevastane kuritegu," vahendab Interfax inimõiguslaste suurküüditamise 60. aastapäevaks tehtud avaldust.

Memorial juhib ka tähelepanu, et kuigi küüditamistega seoses on algatatud mitmeid kriminaalasju, pole küüditamine juriidilise mõistena veel selgeks räägitud.
     
Avalduses pööratakse ka tähelepanu Arnold Meri juhtumile, keda Eestis süüdistatakse tsiviilisikute vastu suunatud genotsiidis seoses 1949. aastal toimunu küüditamistega Hiiumaal.

"Esitada kellelegi süüdistus kaasosaluses Balti riikides 1949. aastal läbiviidud küüditamistes on igati õiguspärane. Kuid meie arvates pole õiguslikult pädev see, et teda süüdistatakse inimsusevastase kuriteo asemel genotsiidis ja sõjakuriteos," seisab Memoriali avalduses.