Bill & Melinda Gates’i fond annab 100 miljonit dollarit ülemaailmseks võitluseks uue koroonaviirusega. Vaktsiinide, ravi ja diagnostika arendamiseks lubab fond 60 miljonit dollarit.

Fondi asutaja Melinda Gates andis koroonaviiruse ja globaalsete pandeemiate teemal põhjaliku intervjuu Ameerika veebimeediaportaalile Businessinsider. Delfi vahendab viite olulist punkti Gates’i intervjuust.

Vaktsiiniga läheb aega, sest see ei tohi patsiente tappa

Kui kaua vaktsiiniga võiks minna, küsis Businessinsideri ajakirjanik Alyson Shontell Melinda Gates’ilt. “Minu arvates on tõenäoline ajaraam 18 kuud,” vastas Gates. Põhjuseid on tema sõnul mitmeid: enne toimiva leidmist tuleb läbi katsetada väga palju variante. Siis tulevad eelkliinilised katsed, seejärel kliinilised. Neid ei saa teha ülepeakaela, sest lisaks vaktsiini efektiivsusele tuleb tagada, et vaktsiin oleks ohutu. Kuna Covid-19 ohustab kõige rohkem inimesi, kellel on kaasuavd haigused, siis peab vaktsiin olema selline, mis ei teeks liiga südamehaigusi, diabeeti, astmat ja paljusid muid haigusi põdevatele inimestele. “Olen kindel, et FDA teeb ravimikatsetuste menetlemisga nii kiiresti kui võimalik, aga katsetele järgneb tootmine ja me peame seda tootma tohututes kogustes. Ma tõesti arvan, et rutem kui 18 kuuga ei saa,” resümeeris Gates.

Vaktsiiniga on veel järgmine probleem: kuidas teha nii, et see jõuaks kõikideni? “Peame tagama, et vaktsiin oleks väga odav. See on tehtav,” ütles Gates. Algul, kui tootmisega ei suudeta terve maailma vajadust katta, tuleb jagamist alustada eesliinilt ja siis tuvastada, kellele järgmisena. Töö peab olema hästi ja täpselt sihitud. “Esimesena tuleb vaktsineerida tervishoiutöötajad, siis riskigrupi inimesed ja alles siis ülejäänud elanikkond,” selgitas ta.

Karjaimmuunsus on hull plaan, mis tooks kaasa palju surma

Shontell uuris ka seda, kas ei võiks ikkagi kaaluda ka võimalust lasta inimestel saavutada karjaimmuunsus. “Äkki me oleme selle saavutamisele juba lähedal?” küsis ta. Gates vastas, et see on asjatu lootus. “Karjaimmuunsuse saab alle siis, kui suur protsent elanikkonnast on haiguse läbi põdenud. Sellele ei saa loota, kuna nii sureks eksperimendi käigus palju inimesi. Nii et jah, muidugi, me saavutaksime karjaimmuunsuse, aga tuleks ka palju surma,” vastas ta.

Slummielanikele pole mõtet rääkida kätepesust ja distantseerumisest

Suur probleem ootab ees Aafrikas (ja mujal kolmandas maailmas - toim.). Sealsete slummide elanikele ei ole mõtet rääkida kätepesust või sotsiaalsest distantseerumisest. Neil pole vett ja ei ole slummist kusagile minna. “Neis olukordades peame alustama toidust. Inimestel on vaja süüa, ja kui nad tunnevad, et hakkavad haigestuma on vaja tagada, et nad ei peaks minema kodust välja süüa otsima,” selgitas Gates.

Ärge lootkegi, et see jääb viimaseks suureks epideemiaks

Gates ütles, et tahes-tahtmata tuleb leppida sellega, et koroonaviirus ei jää sajandi suurimaks haiguspuhangulk. “Loomulikult tuleb selliseid veel, sest me oleme globaalne kogukond, me reisime ja levitame haigusi. Koroonaviirus on väga nakkav, aga kaugeltki mitte nii nakkav kui näiteks leetrid. Leetritega me tulime toime. Näeme selliseid pandeemiaid veel ja peame nendeks valmistuma.”

Riigid peavad tegutsema koos, teisiti ei saa

Nüüd on uus aeg: vaktsiine ei tule varuda mitte riigiti, vaid globaalselt. “Me saame tegelikult mõningaid selliseid haiguspuhanguid prognoosida, me lihtsalt pole nendeks valmistunud,” ütles Gates. Siiani on riigid valmistunud maavärinateks, tulekahjudeks ja mitut muud masti katastroofideks, kuid mitte pandeemiateks. Nüüd aga tuleb õppida valmistuma haiguspuhanguteks, sest maailm on muutunud üheks suureks kogukonnaks, kus inimesed edasi-tagasi liiguvad. “Saime just teada, et New Yorki tuli nakkus Euroopast saabunud inimeste kaudu. Me peame valmistuma globaalselt!” rõhutas ta.

Ja see ei puuduta üksnes vaktsiine ja isikukaitsevahendeid, jätkas Gates. Vaja on ka läbi rääkida terviseandmete küsimus: kellel ja mis asjaoludel on õigus teada terviseandmeid, sest nakatunute ja nende kontaktsete andmed on võti nakkuse leviku pidurdamiseks.