Meikar: sallimatusest võib saada Eesti arengu pidur
"Nobeli rahupreemia laureaadi Albert Schweitzeri arvamuse kohaselt on inimlikkuse mõõdupuuks suhtumine loomadesse. Vahel tundub, et Eestis ei suudeta olla sallivad isegi teiste inimeste suhtes," ütles Meikar intervjuus BNS-ile.
"Kui me näeme kedagi näiteks kuskil koera peksmas, siis üldjuhul me läheme vahele, teatame politseile ja mõistame tegevuse hukka meedias," tõi Meikar näite.
"Samamoodi peaksime me tegema ka sel hetkel, kui me näeme, et mingid sallimatud inimesed ründavad füüsiliselt või verbaalselt kuskilt mujalt pärit inimest," arvas Meikar.
"See peaks olema valdav norm, see on ainukene võimalus selleks, et tegelikult võiks öelda, et Eesti ühiskond on salliv ja siia oleks soov tulla nendel inimestel, kes on teistsugused, teistsuguse välimusega kui meie, selleks, et õppida meie heades ülikoolides, et töötada meie heades firmades. Kui seda ei ole, siis sellest saab Eesti arengule – nii vaimsele kui ka majanduslikule - oluline pidur," nentis ta.
"Minu küsimus on, et kui palju on neid eestimaalasi, kes rassistlikku suulist või füüsilist rünnakut nähes on valmis sekkuma. Kas see on ühiskonna norm, et me peame sellist käitumist ebakohaseks?" küsis Meikar. "Mul on Tallinnas tuttav, kes on pärit Hongkongist, kuid elanud siin aastaid ja loonud siin ka pere. Ta läheb Tartusse edasi õppima, kuid otsib endale elukohta linnast väljas põhjusel, et ta ei tunne ennast ülikoolilinnas turvaliselt," tõi Meikar veel ühe näite. "Paari aasta eest, kui grupp noormehi talle McDonald‘s-is ebakohaseid märkusi tegid, suhtusid külalised ja ka kiirtoidukoha töötajad sellesse ükskõikselt ega sekkunud," rääkis Meikar.
"Kahjuks on igas ühiskonnas alati neid inimesi, kelle sallimatus on suur ja kes mingite isiklike komplekside tõttu otsivad väljapääsu sellest, et nad ründavad inimesi, kes on teistsugused," nentis Meikar. "Kuid selliste inimeste vastu pelgalt karmidest karistustest ei piisa," lisas ta.
Silver Meikar oli aastatel 2003-2011 riigikogu 10. ja 11. koosseisus Refomierakonna fraktsiooni liige. Muu hulgas on ta aastaid tegelenud inimõiguste teemaga Ukrainas, Valgevenes ja Tiibetis.
