Eesti Päevalehes avaldatud artiklis viitas Meikar Münchenis asuva Ida-Euroopa Instituudi koostatud uurimusele, mis näitas, et Türgi ei ole veel liitumiseks valmis. Uuringu kokkuvõttes märgitakse, et Türgi ei vasta EL-i esitatavatele poliitilistele kriteeriumidele demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja vähemuste austamisel.

Meikar meenutas, et Türgi liitumine EL-iga läheks maksma üle 14 miljardi euro, millest Saksamaa üksi peaks andma 2,5 miljardit eurot aastas. Türgist ei saaks mitte ainult suuruselt teine EL-i liikmesriik, kelle otsustusõigus oleks sama suur kui Saksamaal, vaid sellega nihkuks paigast senine häältejaotus vaesemate ja rikkamate liikmesriikide vahel.

Riigikogu liige lisas, et Türgi liitumise järel ületaks Eesti laienenud Euroopa Liidu keskmise elatustaseme. Ta kirjutas, et statistiliselt oleks see ju tore, kuid majanduslikult tähendaks tõukefondide vahendite kokkukuivamist ning majandusarengu pidurdumist.

“Kahtlemata on meil, Euroopa Liidu perre astujal pisut ebamugav hakata sulgema uksi uute soovijate ees,” jätkas ta. “Liberaalina soovin ma vabadust kõigile rahvastele ning toetan igati kõigi piirkondade majanduslikku arengut. Samas ei poolda ma uute liikmesriikide vastuvõtmist, kes ei suuda järgida neid tähtsaid kriteeriume, mida meie pidime järgima.”

Meikari sõnul räägitakse avalikult nõustumisest Türgi liitumisega, kuid kuluaarivestlustes julgeb mõnigi tunnistada, et Türgi Euroopasse ei kuulu ega hakka kunagi kuuluma.

“Loodan, et liitumisläbirääkimised algavad ning sama palju loodan, et need kunagi ei lõpe,” tsiteeris ta üht Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu saadikut. Tema seisukoht oli, et kuigi Türgi ei saa mitte kunagi Euroopa Liidu liikmeks, tagavad liitumisläbirääkimised ja partnerlussuhted riigi kiirema majandusliku arengu ja demokraatlike tõekspidamiste kinnistumise, viitas Meikar.

Liitumiskõneluste alustamise Türgiga otsustab Euroopa Liidu ülemkogu aasta lõpus, läbirääkimised kestavad vähemalt kolm aastat.