MEIE EESTI 20: Seda riiki on raske usaldada ja veel raskem armastada
Ei saa kuidagi hukka mõista inimesi, kes lahkuvad kodumaalt, et oma ainsat elu elada inimväärselt. Ei ole nii, et “kodumaa reetjad” on laisad, vähese haridusega luuserid ja äpud, kes Eestis hakkama ei saa. Äpu ei võta ealeski ette sellist elumuutust, äpu istub elu lõpuni ühel kohal ja elab end välja õelutsedes ning halvustades. Lahkujad on reeglina noored, ettevõtlikud ja üle keskmise haritud.
Väikeriigile on selline tendents hukatuslik, ent kui juba minister Pevkur soovis lahkujatele rõõmsalt head teed, mis siis ikka arutleda …
Arutlema ja kirjutama ajendas hoopis vastukaja põgenike loole ”Parema meelega olen vaene, kui lahkun Eestimaalt!” Autor Kalmer ütleb, et on vaene, kuid tahab elada Eestis. Mina olen ka vaene ja tahan ka elada Eestis (veel). Ka kurdab autor, et on loll, sest ei pane majanduslikku edukust ette oma isamaaarmastusest.
Mida tähendab majanduslik edukus? Kui selle all mõeldakse luksusautot, oma maja trendikas rajoonis, loomulikult merevaate, sauna ja mullivanniga jne jne, siis jah, tunnen kaasa kõigile, kes oma enesehinnangu tõstmiseks vajavad sellist atribuutikat. Täitugu nende unistused siis tõesti välismaal kas või lihttöölisena orjates.
Minul on kõrgharidus, vajalik eriala, olen teinud õpitud tööd mitukümmend aastat ja teen seda rõõmuga. Palk oli kunagi keskmine, nüüd juba mitu aastat “masuaegne”. Ma ei ole näljas, kuid see on ka kõik. Ma ei taha, et mul oleks “raha nagu muda”, küll aga on mul probleem.
Kas olete märganud, et Eestis on jõudsalt kasvamas eriline sotsiaalne grupp — nimelt hambutud? Kui palju on noori, keskealisi (rääkimata vanuritest) inimesi, kes ei kipu eriti naeratama ja räägivad kuidagi imelikult, poolkinnise suuga. Need on (mina nende hulgas) Eesti hambutud.
Ma tahaksin teada, kas elementaarne hambaravi kuulub inimväärse elu mõiste alla või ei? Kui terved hambad on Eestis töötava inimese jaoks eluliselt mittevajalik luksusteenus, siis ausalt, ma ei saa isamaaarmastust esikohale panna. Kui jääb arusamatuks, miks mul siis pole sääste — aga sellepärast, et tahan oma palgast pisutki toetada oma lapsi, kes saavad miinimumpalka, ehkki nad ei ole laisad ega lollid.
Et nii tühistele probleemidele nagu “hambutud” mitte rohkem aega raisata, siis 5.august tõi taas kõiki eestimaalasi puudutava teate — nimelt tahab siseministeerium sulgeda veel 28 päästekomandot. Koondatud tuletõrjujate asemel kavatsetakse rakendada vabatahtlikke.
Vabandan, kui tegemist oli libauudisega ja mina ei saanud idiootlikust naljast aru. Aga mõte on tegelikult hea — hakkame rakendama vabatahtlikke mitte ainult tuletõrjujatena, vaid ka politseis, meditsiinis… ühesõnaga kõigis eluliselt vajalikes valdkondades. Palka nad loomulikult ei saa.
Ah et neil pole oskusi? Pole hullu, küll tasapisi õpivad. Ja annaks neile üle ka hambaravi — puur kätte ja läks! Saaksin minagi ehk hambavalust mõne vabatahtliku sõbrakäe abiga lahti. Parem tõesti õudne
lõpp, kui lõputu õudus.
Ja lõpuks veel üks pommuudis 5. augustist (aga äkki siiski on vahepeal 5. august naljapäevaks kuulutatud): president Ilves ütles intervjuus Juku-Kalle Raidile, et kodanikuühiskond ei võimalda riigil inimestele pähe istuda. Suurepärane mõte, kuid millisest riigist jutt käis?
Eestis ei ole ju kodanikuühiskonda (ega ometi ei mõeldud selle all meie
vaikivaid-vaguraid-kuulekaid ametiühinguid ja kutseliite?) Ja mis puutub inimestele pähe istumisse, siis meie kodumaal on see juba totaalselt toimunud.
Ka mustal huumoril on piirid.
Sellised mõtted siis ”Meie Eestist”. Ei julge öelda, et see on minu Eesti. On liiga palju asju, millest ma aru ei saa; arusaamatut ja absurdset on aga raske usaldada ja veel raskem armastada.
Delfi korraldab iseseisvumise taastamise järgsest perioodist kõnelevate lugude võistluse “Meie Eesti”. Võistlus kestab 20. augustini 2011. Parimad lood avaldatakse Delfi arvamusrubriigis. Kõige parema loo valivad hääletusel Delfi lugejad.
Saada oma lugu aadressile arvamus@delfi.ee märkusega “Meie Eesti 20”. Lood peaksid olema vähemalt 2500 ja maksimaalselt 4500 tähemärgi pikkused ehk 1-2 masinakirjalehekülge pikad.
Kirjuta vabadusest ja võida priius! Parima loo autor saab auhinnaks Toyota Priuse kasutusõiguse koos paagitäie kütusega terveks nädalavahetuseks vabalt valitud ajal. Info: www.minirent.ee
