Mehed nõuavad kohtus õigust oma last näha
Vahetult pärast lahutust, kui laps oli aastane, käis mees igal nädalavahetusel last vaatamas. Kuid siis hakati mehe sõnul nõudma, et ta kataks osa naise suurest elektrivõlast ning maksaks kinni poole aiaehitusest. “Minu keeldumisele järgnes sõim, mulle öeldi, et mind ei taheta enam kunagi näha ja elatisenõue läheb kohtusse.”
Kohtuvaidlused kestsid kaks aastat. Maakohtu otsus, et isa peab elatist maksma 2300 krooni kuus ning võib lapsega kohtuda igal teisel nädalavahetusel, jäi kehtima ka ringkonnakohtus.
Ent kui mees läks määratud ajal last vaatama, jäeti neid vaid hetkeks kahekesi. “Kui küsisin, kas sa linna ei tahaks issiga tulla, vastas laps, et tal kästi ei öelda,” meenutas isa.
Viimasel kohtumisel tekkis mehe sõnul taas naisega tüli. “Tahan last näha ja temaga olla, aga kui isegi kohtuotsus ei toimi, siis ei saa ju last lihtsalt pooleks rebida,” sõnas ta. Sellest ajast, mil ta oma tütart viimati nägi, pole mees enam kohtuga määratud elatisraha maksnud. “Loobusin maksmast, sest nende ainuke eesmärk on mind lapse elust eemaldada.”
Suhtumine: kui raha ei maksa, siis last ei näe, on Eesti lahus elavates peredes laialt levinud, nentis elatiste maksmise teemale spetsialiseerunud riigikogu liige Reet Roos. Ta lisas, et paraku toob see kaasa ahelreaktsiooni. “Vanem, kes on lapsest eemale tõrjutud, ei leiagi enam motivatsiooni last toetada, ehkki vanemad peaksid aru saama, et need kaks asja käivad lahus.”
Juhtumeid, kus üks vanematest vaidleb õiguse üle oma lapsega kohtuda, on iga Eesti kohtu praktikas. Enamik, kes kohtu kaudu lapsega kohtumist nõuavad, on mehed. Ning kui tegemist pole vägivaldse inimesega ega alkohoolikuga, on kohus määranud regulaarsed kohtumised. Mitmel korral on kohus otsustanud, et kuna pikk lahusolek on lapse isast võõrutanud, siis peab esimesel kohtumisel ka ema juures olema.
