Eesti üldhariduskoolides tegutseb alanud aastal 15 800 õpetajat, neist mehi on vaid 14 protsenti. Tallinna Prantsuse lütseumi 52 õpetaja hulgas on näiteks vaid viis meest, kirjutab Postimees.

“Palk on niru ja kes siia ikka tuleb!” rääkis kooli direktor Lauri Leesi. “Niikaua kui ei võeta vastu otsust tõsta kulutusi haridusele kaheksa protsendini SKTst, pole meil millestki rääkida!” Hetkel kulub haridusele 6,5 protsenti SKTst, mis jääb Leesi sõnul alla Euroopa keskmise.

Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kaiko Lippur lausus, et mehe õpetajaametile võib kriipsu peale tõmmata ka see, kui abikaasa teenib rohkem.

“Kui naine on ka õpetaja, siis on OK, aga kui naine on juba näiteks keskastmejuht ja saab näiteks 2000 krooni rohkem, siis see ei mahu ju Eesti mehel pähe,” selgitas ta.

Arvutiõpetaja Andres Krall lisas, et ka ühiskonna suhtumine meesõpetajatesse pole alati väga positiivne. “Hirm on näiteks selle ees, et kui lähed hiljem töövestlusele ja ütled, et töötasid õpetajana, siis öeldakse, et meil pole teile midagi pakkuda.”

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik leiab, et meesõpetajaid on vähe ka seepärast, et Eestis ollakse endiselt kinni traditsioonilistes soorollides ning noored ei julge vabalt mõelda ega oma valikuid langetada.