Sel nädalal selgus majandusaasta aruannetest, et pea kõik Eesti erakonnad olid eelmise aasta lõpus suurtes miinustes ja võlgades.

“Kahtlemata pole erakondades rumalad inimesed ja ju siis on mingi suur häda neid sellisesse olukorda sundinud,” kommenteeris Meerits Delfile parteide suuri võlgu.

“Üldjuhul on ikkagi nii, et mida rohkem raha sa kulutad, seda rohkem kohti sa parlamendis saad. Indrek Tarandis on ikka erand, mis kinnitab reegleid,” selgitas ta, et raha mõjutab väga palju valimistulemusi. Seda teades kulutavad erakonnad nii palju kui neil õnnestub.

“Tegelikult võib seda vaadata ju ka kui võidurelvastumist — parlamendis on ikka üks ja seesama arv kohti ja nende väljajagamiseks kulub iga kord järjest rohkem raha,” nentis Meerits, et pigem tuleks seda vaadata kui demokraatia probleemi.

Kuna rahahäda on erakondadel väga suur, on Meeritsa sõnul ka oht korruptsioonile olemas. “Kõik oleneb erakonna juhtide meelekindlusest, Rahvaliidus see ei olnud väga kindel,” sõnas ta.

Kas võib juhtuda, et mõni erakond kuulutab ühel heal päeval välja pankroti? “Ettevõtte puhul oleks see nii, aga ettevõtet ja erakonda ei saa võrrelda. Ilmselt erakonnad ise kujutavad ette, et kuskil see raha leidub ja et nende käest ei nõuta võlgu sisse,” arvas ta, et eks kunagi saavad võlausaldajad oma võlad ka kätte, aga selle aja peale on tekkinud juba uued võlad. “Erakonnad elavadki igavesti suurte võlgadega.”