Tallinna munitsipaalpoliitikas on tekkinud uus ja tähtis ametikoht. Kes on käinud linnajuhtidega seotud üritustel on kindlasti märganud, et neile on tekkinud ihukaitsjad. Ilma kelleta ei astuta sammugi ei öelda ühtegi üleliigset sõna.

Nimetame neid tinglikut bojaari jalgadepesijateks. Need on inimesed,kes oma eelmises elus väitsid uhkusega, et on vabad ja sõltumatud ajakirjanikud. Olid nii vabada ja sõltumatud, et neile ei valmista mingit vaeva natukene priskema palga peale saades kõik oma põhimõtted prügikasti saata.

Viimaste päevade Delfi grupi väljaandeid lugedes võib kindlusega väita, et Eesti kõige tähtsam kultuuriasutus on Salme Kultuurikeskus, kus keerutatakse miljoneid ja pesitseb maffiajõuk eesotsas tabamatu Meelis Paiga.

Kas see mida me loeme jalgadepesija poolt produtseeritud infoväljas on ikka tõsi.

Olen Salme Kultuurikeskusesse loonud Tallinna Lasteteatri, mille eesmärgiks kokkuleppeliselt aselinnapea Mihhail Kõlvartiga oli lavale tuua Tallinna legendidest rääkivaid lavastusi. Pileti hind pidi olema taskukohane igale vaatajale (6€ ja 8€).

Publikuarvu üle oleks uhke iga teater, meid vaatas pooleteise aasta jooksul ca 24000 külastajat ( olime 2015 aastal Eesti teatrite ENA pingereas külastatavuselt etenduse kohta 8. kohal) Salme keskuses ja Marionettteatri vabaõhulavastusi parkides ca 6000 inimest.

Marionettteatri inimeste poolt on Salme keskuses säilitatud Harri Vasara pärandina üle 100 marionettnuku ja lavastuse dekoratsiooni, mis teatriajaloo huvides väärib oma rariteetsuse ja ainulaadsuse poolest säilitamist, erilist kohtlemist ja edasiarendamist. Mobiilne Marionettteatri lava on vähim mida Salme KK minu eestvõttel suutis.
Kõik, kes panustasid Tallinna Lasteteatri arengusse väärivad tunnustust, mitte mõnitusi, seda enam, et eelarve on kõikunud 150 000 EUR-i ümber.

Kui enne ei olnud midagi ja nüüd on kõik, siis kumb situatsioon on parem?

Kui kõik lepingud on koostatud või kinnitatud Põhja Tallinna linnaosa juristide poolt, olles läbinud hanked, ekspertiisid, siis mis õigus on avalikult mõnitada eraettevõtjaid, kes panustasid Lasteteatri hüvanguks tihti oma aja ja ressursi arvelt!

Heita ette, et Meelis Pai käis mõne nüüdse ettevõtjaga koos lasteaias või õppis ühes koolis on kohatu! Teatrimaailm on nii väike, et kõik kes vähegi selle valdkonnaga kokku puutunud, tunnevad üksteist. Kõige olulisem on kunstiline tase.

Kuidas on võimalik, et linnaosa vanem rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseadust ja Töölepinguseadust, kasutades isiklikku mõjuvõimu ja telefoniõigust üritab temale ebameeldivaid inimesi vallandada ähvarduste saatel - kui ei lähe, siis veel kahetsed. Avaldades meedias valeväiteid ja laimu.

Ja siin astubki Salme Kultuurikeskuse lavale meie JALGADEPESIJA. Kellele ei valmista õppinud ametimehena mingit vaeva järjekordne soperdis kokku kirjutada, oma endisi kontakte kasutades see meediasse paisata ja EESTI INIMESED SAAVAD HOMMIKUL RAHULIKULT TÖÖLE MINNA. Suurkurjategija on paljastatud.

Kõik see on juba olnud, kui meenutada 20-ndatel ja 30 ndatel Nõukogude Venemaal toimunut.

Paberiga tapmine on kõige tõhusam.

Ja nii juhtubki, et JALGADEPESIJA endised kolleegid sulevad silmad ja kurdistuvad momentaalselt dokumentaalselt tõestatud suurvarguse katse ees Tallinna Linnahalli projekteerimishankel mahuga pea 10 mlj EUR. Linnaosa vanema poolt ebaseaduslikult Salme Kultuurikeskuses tasuta promoetenduste korraldamine enda tagasihoidliku isiku reklaamimiseks jääb tähelepanuta, sest tema eesnimi ei alga E-tähega.

Kas see ongi paljukiidetud uus poliitika või siiski ammu unustud poliitika uus tulemine?