"Riik peab kindlasti palgarallit vältima, aga samas on olemas minu meelest valdkonnad, kus palgad peaks tõusma - näiteks haridus. Kas siis efektiivsuse kasvu või lisaraha arvel, aga see on juba poliitikute otsus ja vastutus, mida nad ei saa minu meelest kuidagi näiteks õpetajate kaela ajada, sest egas siis õpetajad pea koolivõrku reformima," ütles Atonen.

Endine tipp-poliitik selgitas Delfile, et rääkides kärpimisest ja palkade kasvamisest, siis elas erasektor kriisi alguses üle palju suurema kukkumise kui avalik sektor. Seega pidi erasektor kiiresti tegutsema, erinevalt avalikust sektorist, kus osad kulud kriisile vaatamata ikka tõusid. "Valdav osa töötusest tuli ka ikka erasektorist," ütles Atonen.

Samas manitses Atonen aga poliitikuid eelarve arutamisel ettevaatlikusele, sest "kuna keegi ei ole leidnud rahapada, siis saab avalikus sektoris jagada vaid seda raha, mis maksudest laekub."

Atoneni sõnul soovitab ta poliitikutel eelarve arutamisel tähelepanu pöörata eelkõige kolmele aspektile.

Esiteks tuleks üle vaadata maksude laekumise temaatika, sest ettevõtja leiab, et käibemaksu pettused on nii ulatuslikud, et ehk peaks maksuametilt saadava sisendi alusel seadusi muutma. "Äkki peaks seal ettevõtjate usaldamisele mingid piirid seadma, mis vähendaks pettuste võimalust üha uute ja uute firmade poolt," pakub Atonen ühe võimaluse välja.

Teiseks viitab Atonen ka tulevikuperspektiivile. "Tänaseid probleeme ei saa tuleviku arvelt lahendada, Kreeka sarnased riigid on selle juba ära tõestanud. Eelarve koostamisel ei tohiks vaadata valdkondi stiilis meie-teie, vaid vajadusest lähtuvalt," arvab mees.

Kolmandaks leiab Atonen, et riik praegu siiski raiskab liialt palju sotsiaalvaldkonna raha seda kõigile ühtlaselt jaotades. Mehe sõnul saaks näiteks raha jagamispõhimõtete muutmise teel abivajajad sootuks enam abi.

Viimasel ajal on seoses järgmise aasta eelarve koostamisega teravalt kerkinud päevakorda avaliku sektori töötajate palgatemaatika. Kuigi rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et 20-protsendilist palgatõusu pole oodata kellelgi, soovivad siiski näiteks arstid saada 20-protsendilist ja õed 40-protsendilist palgatõusu.

Avalikult on viimasel ajal palgatõusuks soovi avaldanud muuhulgas ka õpetajad ning päästetöötajad.