„Minu arvates on olukord väga ohtlik ja kõige ohtlikum on see, kui sellest ei räägita rahvale,“ ütles Atonen. Ta prognoosis, et praegu võib meid ees oodata sama protsess, mis oli Eestis 1980ndatel, kui rublade väärtus kahanes kiiresti ja neile, kes olid natukenegi kõrvale pannud, jäid pihku lepalehed.

Kulla hind on Atoneni sõnul tõusnud viimased kolm-neli nädalat ja selle taga on nii Ameerika kui Euroopa võlakriisid. „Kuld ei ole asi iseenesest, kuld on ikkagi kaudselt raha ekvivalent ja reageerib sellele, et raha muutub odavamaks,“ selgitas Atonen. „Täna see protsess toimub järk-järgult.“

Ta tõdes, et kõik kaubad ja toorained on kallimaks läinud ja see protsess saab veel hoogu. Kuld reageerib inflatsioonile. „Raha usaldusväärsus võib väga kiiresti kaduda ja see on just see, millele kulla hind reageerib,“ rääkis ta.

Raha läheb odavamaks

Riikide pankrotte küll ei eksisteeri, aga raha lastakse Atoneni sõnul odavamaks, sest riigid ei suuda oma võlgu tasuda. „Inimesed, kes on raha kogunud või säästnud, saavad haledalt petta. Seal pole midagi meelitavat,“ tõdes ta.

Atonen tõi Eesti puhul välja, et meie oleme kokku hoidnud, ei ole end lõhki laenanud ja loodame, et teised riigid tulevad ka kriisist välja. „Aga Eesti on väike majandus ja me sõltume palju meid ümbritsevast keskkonnast, eelkõige Euroopast ja USAst,“ kõneles Atonen. „Mõlemal turul on väga jõhker võlakriis.“

Võlatsüklist ei ole väljapääsu

Atoneni sõnul ei ole võlatsüklist väljapääsu, sest riigid ei suuda kokku hoida. „Kõigile tundub, et probleemide edasilükkamine ja kõrvalnähtustega tegelemine võib päästa olukorra,“ rääkis ta.

„Eks Euroopa riigijuhid saavad kindlasti aru, et olukord on keeruline, aga loodetakse mingile imele, et keskpankades on mingid võlurid, kes suudavad probleeme lahendada. Kui võlakoorem hakkab pigistama, siis tegelikult ei juhtu mingeid imesid.“

Ameerika ei ole tema sõnul parem, sest ka seal loodetakse, et rahvaasemikud tulevad kokku ja annavad heakskiidu järjekordsele laenupaketile. „Liiga palju on laenatud,“ tõdes Atonen. „Kui perekond elab üle jõu, siis võetakse kõik käest ära ja koht läheb haamri alla,“ tõi ta võrdluse ja lisas, et riigid on samasugused majandusüksused.

Soome peaministri julgetes väljaütlemistes on Atoneni sõnul kaks tegurit. Esiteks on Jyrki Katainen Sauli Niinistö järglane, keda on alati iseloomustanud julge väljaütlemine. Teiseks on Soome peaministrit selgemalt nägema pannud sisepoliitiline olukord ja ta nägi võimalust põlissoomlaste võidumarssi oma väljaütlemistega tagasi hoida.

Soome peaminister Jyrki Katainen ütles rahvusringhäälingule YLE-le, et Itaalia ja Hispaania võlakirjaintresside tõus on äärmiselt murettekitav ja hirmutav, vahendas BNS.

"Kogu Euroopa on väga ohtlikus olukorras. On tähtis, et kõigi euroriikide valitsused näitaksid sihipärase tegevusega, et nende riik suudab oma võlakohustustega toime tulla," märkis Katainen.