"Kui sõnavabadust rakendada kõigile võrdselt, siis tegelikkuses annab see eelise suurtele korporatsioonidele," rääkis Harro-Loit. "Samuti kui vaadata sõnavabadust puudutavaid kohtuotsuseid, siis meil on ajakirjandusvabadus väga hästi kaitstud olnud."

"Saan sellest probleemist aru, et on vaja tasakaalustada üksikisiku võimalusi kaitsta end suurte korporatsioonide eest. Iseasi, kas selle seaduse abil suudetakse tasakaalu tekitada," arutles ta.

“Kohtud alles õpivad infoühiskonna võimalusi tõlgendama. Vaatame, kuidas nad hakkavad konkreetseid kaasusi interpreteerima,“ sõnas Harro-Loit. „Mul ei ole põhjust väga karta, et kohtud hakkaksid kellegi sõnavabadust piirama. Ma olen üpris rahulik. Elame esimese kohtulahendini.“

Tema sõnul võimaldab ka praegune võlaõigusseadus pöörduda ajakirjanduse vastu kohtusse ja nõuda mittevaralist kahju, aga konkreetse summa määrab ikkagi kohus.

„Igasuguseid seadusi on meil olemas, näiteks suurepärane reklaamiseadus, mis täies ulatuses küll tegelikkuses ei rakendu,“ nentis Harro-Loit.