Meediafirmad ei näe põhjust maksurevisjoniks

 (11)

Eesti suuremad meediaväljaanded ei näe põhjust kutsuda ettevõtteisse maksuameti revisjoni, et selgitada välja aastatetaguseid võimalikke maksusegadusi, nagu tegi Eesti Päevaleht.

Ajalehe Äripäev peatoimetaja Igor Rõtov ütles BNS-ile, et ettevõte ei kavatse kindlasti kutsuda maksuametit endale revisjoni tegema. “Ma ei näe selleks mingit põhjust,” märkis Rõtov.

Rõtovi hinnangul ei või meediaettevõtte juures lubada midagi, mis võiks tekitada pingeid maksuametiga. Äripäev pole tema kinnitusel kunagi teinud tehinguid off-shore firmadega ja seda mitte ainult 1997.-1999. aastal, vaid 1993. aastast peale.

Eesti Päevalehe peatoimetaja Aavo Koka püüd probleeme mitte peita, vaid lahendada, on Rõtovi hinnangul positiivne. “Kuigi terve rea küsimusi see tekitab,” tõdes ta.

Postimehe peatoimetaja Urmas Klaas ütles BNS-ile, et meediaettevõte konsulteerib nagu iga teine korralik firma pidevalt maksuametnikega, et mitte millegi vastu eksida.

“Mina ei tea küll, et kunagi mingit jama oleks olnud,” märkis ta.

Klaasi sõnul on Postimehe juhtkonnas asja arutatud ja uuritud, eriti pärast seda, kui kerkisid üles maksuameti süüdistused Indrek Neiveltile. “Siiralt ja ausameelselt, kätt südamele pannes võin kinnitada — meil pole sellist asja olnud,” lisas ta.

Samuti kinnitas Klaas, et Postimehes pole kunagi ümbrikupalka makstud. Sama kinnitas Baltimaade juhtiva uudisteagentuuri Baltic News Service (BNS) tegevdirektor Oleg Harlamov. “BNS-il pole kombeks ümbrikupalku maksta ega muid skeeme kasutada,” ütles Harlamov.

Rõtov avaldas arvamust, et meediaettevõtete hulgas pole ilmselt tavaline maksudest kõrevalehoidmise skeeme kasutada. Pigem toimub see tema hinnangul üksikjuhtumite tasandil, nagu TV1. “Üldse jääb aeg, kus ümbrikupalkade maksmine oli valdavam, 1990. aastate algusesse,” tähendas Rõtov.

AS-i SL Õhtuleht juhatuse esimees Priit Leito ütles, et SL Õhtuleht on kaks aastat vana firma ja selle aja jooksul on kogu arvepidamine käinud Eestis kehtivaid maksuseadusi ja raamatupidamistava arvestades. “Seetõttu ei näe vajadust Koka üleskutsele reageerida,” märkis Leito.

Ka AS-ides Sõnumileht ja Õhtuleht, mis on praeguseks likvideerimisel, ei olnud tehinguid off-shore firmadega, kinnitas Leito neljapäeval BNS-ile.

Eesti Päevalehe (EPL) uue juhi Aavo Koka tööleasumise järgselt firmas toimunud maksuameti revisjoni tulemusel kahtlustab amet, et leht maksis off-shore firmade kaudu töötajatele varjatud töötasu. Maksuamet nõuab seetõttu Eesti Päevalehelt 1,857 miljoni krooni ulatuses käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumist.

Kokk teatas BNS-ile, et juba enne lehe juhi kohale asumist tänavu kevadel kontakteerus ta maksuameti juhtidega, kuna Eestis on olnud segaseid aegu ja igaks juhuks tuleb võimalikud mineviku maksuvõlad igas ettevõttes üle kontrollida.

“Selgus, et Päevaleht on teinud Diveci vahendusel off-shore firmadega tehinguid ning maksuamet on juba mõningate tehingute vastu huvi tundnud,” lausus Kokk ja kutsus üles ka teisi meediaettevõtteid maksurevisjoni korraldama.

Kokk rääkis, et vanade asjade selgekstegemise ehk maksuameti küllakutsumise üle saab otsustada iga firma praegune juhatus. “On see siis Ekspressi, BNS-i või kelle iganes puhul,” ütles Kokk.

“Kusjuures küsimus pole ainult maksunduses. Miks mitte ka uurida, kuidas täpselt tekkis 1997. aasta börsikriis ja milline oli ajalehtede osa sellele kaasaaitamises ja millised olid ajalehtede töötajate isiklikud börsiinvesteeringud,” nentis Kokk.

Varem Eesti Ekspressi juhina töötanud Kokk sõnas, et ei oska öelda, kas ka nädalalehel on midagi karta või mitte. “Sellele saab hinnangu anda audiitor või maksuinspektor,” märkis ta.

Kokk tuletas meelde, et töötas Eesti Ekspressi juhina perioodil 1997-2002, firma asutati aga juba 1989. aastal.

Ekspress Grupi, kuhu nii Eesti Ekspress kui ka Eesti Päevaleht kuuluvad, omanikku Hans H. Luike ei ole BNS-il seni õnnestunud kommentaariks kätte saada.

Märtsi alguses Eesti Päevalehte juhtima asunud Kokk märkis, et on saanud seoses maksuameti revisjoniga huvitava kogemuse võrra rikkamaks ning soovitas ka teistel ettevõtetel sarnane protsess võimalikult kiiresti läbida.