"ERR peab omast äranägemisest asju tegema vaid teatud ulatuses, põhimõttelisemates ja eelarveliselt mahukamates küsimustes - ja seda venekeelsete telesaadete eetrisse laskmine kahtlemata on - peab selleks saabuma selge ühiskondlik tellimus koos sihtotstarbeliste eelarveliste vahenditega," ütles Ibrus Delfile.

"Tänaseks on selge, et kuigi 2007. aastal tegi teiste seas ka näiteks Mart Laar suuri sõnu - rõhutas vajadust venekeelse avalik-õigusliku kanali järele - siis tänaseks söövad valitsusparteid oma lubadusi ning kanalit ei tule ning pole sisuliselt tulnud ka minimaalmahus eelarvelisi vahendeid, et venekeelset pakkumist vähegi silmatorkavas mahus suurendada," tõdes Ibrus. Küllap on ühiskondlik vajadus selleks võimukandjate silmis vähenenud, lisas ta.

Kommenteerides aga olemasolevaid saateid tuleb märkida, et ühiskonnaga suhestumise osas jäävad need pahatihti natuke n-ö metatasandile, jätkas Ibrus.

"Näiteks vene suurte telekanalitega auditooriumi tähelepanu pärast konkureerides tuleks teha ennekõike seda, mida nemad ei suuda - suhestuda vene inimese igapäevaeluga siin, tema kohalike reaalsete probleemide ja tegelike rõõmudega. Näidata neid inimesi ja nende elu," selgitas Ibrus.

"Sellist sisu on kahtlemata kallis toota - tuleb ju minna kogu võttemeeskonnaga inimeste juurde kohtadele. Kuid ma arvan, et see tasuks ära - kas või juba selleks, et needsamad vene inimesed ka meile, eestlastest televaatajatele lähemale tuua ja arusaadavamaks muuta," pakkus ta.

Praegu palju sellist sisu siiski ei pakuta. Selle asemel näeme me pigem stuudiovestlusi abstraktsematel teemadel - ühiskondlikud foorumid, kultuurisaated jms. Sellist sisu on ka ilma igasuguse kahtluseta vaja, kuid sellega e tohi piirduda, arvas meediaõppejõud.