„Euroopa Liit on valdava osa Eesti elanike südames turvalisuse garantii,“ rääkis Rebane, kelle sõnul valitseb paaniline hirm, et võivad korduda 1939. aasta sündmused. „Tollane üksiolemise tunne on niivõrd tugev, et oleme valmis astuma ükskõik millisesse organisatsiooni, kasvõi liblikapüüdjate liitu, et nad tagaks meie turvalisuse.“

„Kui Venemaa surve nõrgeneb, langeb Eestis toetus Euroopa Liidule,“ rääkis ta. „Kuni püsib tugev Venemaa surve, vaatame täie rahuga üle kõigest, mis Euroopa Liidus toimub.“

Oma ettekandes otsis Rebane vastust küsimusele, miks Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on küsitluste järgi nii kõrge, kuid tegelikud teadmised ja inimeste rahulolu institutsiooniga jätavad soovida. Tema sõnul on EL teema tavainimese jaoks surmavalt igav. Euroopa Liidu teemast vaadatakse mööda ja see on liialt bürokraatlik.

Erinevus võrreldes "vanade" liikmesriikidega

Rebase hinnangul käituvad Eesti inimesed täiesti teistmoodi kui tava-eurooplased. „Me ei streigi, ei avalda meelt, oleme tuimad,“ loetles ta.

Ühe näitena tõi ta e-valimised, mis Eestis toimib, aga mida teised liikmesriigid ei poolda, sest kardavad, et sellega kaoks ära osake demokraatiast. Seevastu Eesti inimestele ei seostu valimisurnide juures käimine demokraatiaga, vaid defitsiidi jagamisega Nõukogude Liidu aegsetel hääletustel.

„Meie e-valime, aga terve Euroopa ütleb „EI“,“ rääkis Rebane. „Nende jaoks on valimised nagu tseremoonia, nagu kirikusse minek. Aga eestlaste jaoks polnud demokraatial valimistega mingit pistmist.“