Meediaeetik: inimröövi kajastamist õigustab avalikkuse huvi

 (17)
Meediaeetik: inimröövi kajastamist õigustab avalikkuse huvi
Sõjaväe kontrollpunkt BekaasFoto: Andres Putting

Pantvangikriis Liibanonis on Eesti jaoks oluline kogemus ja avalik huvi on selle kajastamisel väga põhjendatud, leiab Tartu ülikooli ajakirjanduse õppejõud, meediaeetik Halliki Harro-Loit.

„Eestil ei ole tõesti emotsionaaselt lähedast kogemust ei pantvangide ega terroristidega,“ tõdes õppejõud. „Pigem oleme elanud põhjamaises turvariigis.“

Sellest lähtudes leiab Harro-Loit , et olukorra mõistmisele suunatud meediakajastus on väga oluline. Ta  lisas, et kajastus võib anda üsna palju juurde ühiskonna riskide tajumise kultuurilise kogemuse pagasisse.

Spekulatsioonidega pole liiale mindud

„Kui veidi reegleid meenutada, siis reegel on küll see, et ei tohi levitada oletusi ja ennustusi, spekuleerida võimalike tulevikustsenaariumidega, aga mina ei ole kohanud eriti, et oleks palju spekuleeritud.“

Harro-Loit pidas oluliseks, et meedia peaks siiski kuulama vastavate ekspertide nõuandeid. „Kui öeldakse, et osa infost tuleb jätta avalikustamata või vastupidi, avalikustada, siis nii ka tehakse.“

Õppejõu sõnul on piirangud tavaliselt seotud sellega, et meediakajastus mõjutab bandiite. „Kuna tegemist on rahvusvaheliselt kajastatud sündmusega, siis meie Eestis vaevalt palju mõjutada saame.“

Samuti pole tema hinnangul pereliikmete kannatused seotud meediakajastusega. „Oluline on, et omaksed, nende kodud ja töö ei oleks meedias identifitseeritavad.“