Medvedev: Eesti muutku piirilepingu teksti!
Piirilepingu olulisust kahe riigi eelmisel aastal pronkssõduri sündmuste tõttu järsult halvenenud suhete parandamisel toonitas ka Venemaa presidendi pressiteenistuse lakooniline, neljalauseline pressiteade.
“Medvedev rõhutas, et Venemaa on Eestiga suhete normaliseerumise poolt tingimusel, et reaalselt lahendatakse kahepoolsetes suhetes eksisteerivad probleemid. Venemaa riigipea meelest peab üheks sammuks saama piirilepingu lahendamise küsimus, sest selle dokumendi puudumine mõjutab kogu Vene-Eesti suhete kompleksi,” seisis Kremli pressiteates.
Venemaa presidendi välispoliitikanõunik Sergei Prihhodko väljendus agentuuri RIA-Novosti teatel veel selgemalt: “Venemaa president andis Ilvesele edasi selge sõnumi — meie peame suhete paranemise kõige olulisemaks tähiseks piirilepingu probleemi.”
Eesti-Vene piirileping allkirjastati 2005. aasta kevadel Moskvas, kuid Venemaa pole seda ratifitseerinud. Venemaale ei meeldinud, et Eesti parlament lisas lepingu heakskiitmisel sellele ühepoolselt klausli viitega 1920. aasta Tartu rahulepingule, ning Venemaa võttis oma allkirja piirilepingult tagasi. Lepingut pole siiani ratifitseeritud.
Küsimusele, kas on võimalik, et Eesti võtab Medvedevi esitatud tingimust arvesse ja võib arutada piirilepingu teksti endiseks muutmist, vastas Ilves, et tema presidendina ei saa seda kommenteerida.
“Eesti Vabariigis ei tegele selliste probleemidega ainuisikuliselt president, meil tuleb küsimust arutada nii valitsuse kui ka riigikoguga,” ütles Ilves. “Aga see sõnum on nüüd kindlasti edastatud. Mida nende sõnumitega teha, on Eestis siiski eelkõige täitevvõimu pädevuses.”
Kadrioru ametliku pressiteate järgi kinnitas Ilves Medvedevile, et Eestil ei ole ühelegi oma naabrile ei territoriaalseid ega majanduslikke pretensioone. “Eesti tunnistab endiselt piirilepingu allkirjastanud välisministrite Urmas Paeti ja Sergei Lavrovi poolt kokkulepitud piirijoone kulgemist,” oli Ilves kohtumisel rõhutanud.
Venemaa tooni muutust võrreldes eelmise presidendi Vladimir Putini ajaga näitab see, et Dmitri Medvedev ei puudutanud tunniajasel kohtumisel kordagi teemasid, mis on aastaid olnud Moskva peamised süüdistused Eesti aadressil: venekeelse elanikkonna, eriti kodakondsuseta isikute õigused, ajaloo näitamine uues valguses, kommunismi võrdsustamine fašismiga jne.
Nende teemade puudumist kohtumisel kinnitasid Eesti delegatsiooni liikmed ning sellest vaikis ka Kremli pressiteenistus.
Selline käik oli seda ootamatum ja positiivsem, et päev varem sealsamas Hantõ-Mansiiskis Euroopa Liidu liidritega kohtudes kritiseeris Medvedev eraldi Eestit ja Lätit, kus tema sõnul suhtutakse natside käsilastesse leebelt, püüdes neid kujutada kangelastena ja 20. sajandi ajalugu ümber tõlgendada.
Ilves rääkis, et oli Medvedevile soovitanud vastastikuse retoorika pehmendamist. “Ma rääkisin, et me võime kogu aeg leida üksteise kohta midagi, mille üle saab vaielda, aga mina tahaks minna edasi pragmaatiliste küsimustega,” ütles Ilves.
Ilves teatas Medvedevile, et Eesti on valmis peamiselt majandusküsimustega tegeleva valitsustevahelise komisjoni (VVK) töö taasalustamiseks. VVK viimane kohtumine toimus 2000. aastal peaminister Mart Laari ajal.
Rääkides ettevalmistamisel olevatest Eesti-Vene lepingutest, ütles Ilves, et Eesti on valmis alustama läbirääkimisi nn sõjahaudade lepingu asjus, mis peaks tagama uurijatele vastastikuse vaba juurdepääsu arhiividele, et leida andmeid sõjas hukkunute matmispaikadest.
Presidentide kohtumisel osalenud Kremli nõuniku Sergei Prihhodko sõnul ootab Venemaa, et Eesti näitaks praktikas oma soovi liikuda kahepoolsete suhete parandamise suunas. “Ootame, kuidas realiseerub Ilvese öeldud soov liikuda edasi,” ütles Prihhodko RIA-Novosti teatel.
1 KÜSIMUS
Eesti Päevaleht: Kui tõsiselt peaks arutama Medvedevi ettepanekut kaotada piirilepingu preambulist viide Tartu rahule?
Enn Eesmaa, riigikogu väliskomisjoni aseesimees (Keskerakond):
“Seda küsimust võiks arutada, aga kuna poliitiliste jõudude tasakaal on praegu täpselt niisugune kui preambuli vastuvõtmisel, ei näe ma mingisugustki võimalust, et miski muutuks. See oli asi, mida ajasid jõuliselt Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond.
Juhul kui president oleks öelnud selge sõnaga, et tema isiklikult ei pea preambulit ja Tartu rahu mainimist selles vajalikuks, oleks võinud hakata midagi juhtuma. Kui ta aga ütleb, et valitsus ja riigikogu võiksid küsimust arutada, ei näe ma neid hääli, mis oleksid võimelised otsust muutma.
Eesti-Vene piirilepingu kohta arvan, et n-ö alumised tasandid on peaaegu kõik oma võimalused ammendanud. Nüüd oligi aeg, et selle küsimuse võtaksid ette presidendid. Sisuliselt on ju preambul teisele lepingupoolele nagu punase rätiku näitamine härjale.”
Urmas Paet, välisminister (Reformierakond):
“Medvedevi sellises sõnumis midagi uut pole — see on olnud nüüd juba pea kolme viimase aasta teema, et Eesti parlament teeks oma ratifitseerimisotsuse ümber. Sellist jonniajamist on raske mõista. Pigem peegeldab see, et Venemaal pole piisavalt tahet teha samme suhete parandamiseks.
Vene pool teab tegelikult suurepäraselt, et piirilepingu preambuli sisu on kinnitus selle kohta, et Eesti poolt on aktsepteeritud ja kokku lepitud uus piirijoon, mis muudab Tartu rahulepingu järgset piiri. Ehk siis jutt võimalikest territoriaalsetest pretensioonidest on nonsenss.
Eesti parlament pole oma 101 esindajaga see kogu, kes saaks ükskõik mis sagedusega oma otsuseid muuta. Eriti veel selliseid, mis sisu poolest seda ei vaja. Preambul on pigem otsitud ettekääne asju mitte teha.”
Andres Tarand, europarlamendi saadik (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):
“Preambulist oleks võinud loobuda juba selle asetamise ajal, praegu on seda juba hästi keeruline teha. Nüüd oleks asjal justkui reeturlikkuse maitse juures, sest tegelikult on selle sisu ju õige. Praegu jääks mulje, et härrased Kremlist käskisid seda teha ja me kohe tegimegi.
Me oleks võinud piirilepingu venelastelt kätte saada ilma tuhinas preambuli lisamiseta ning sellele rõhumisega poleks neil praegu mingit asja. Kuigi märgid näitavad, et mingeid muutusi ei tasu meil üldse loota, ei jää meil muud üle kui oodata arenguid.
Juhtuda võib see, et mitmed Venemaa energiaallikatest sõltuvad Euroopa Liidu maad võivad oma arvamuses kalduda enda huvide järgi ning lõpuks meile öelda, et lõpetage see jamamine ära.”
