„Kuigi palju räägitakse arstide puudusest ja see on tõsine asi tulevikku silmas pidades, on nende arvuline number Eestis Euroopa tasemel ja sellega enam-vähem mõneks ajaks me saame hakkama,“ rääkis Kiivet. „Õdede koolitusega on asi palju-palju hullem.“

Professor märkis, et viimase seitsme aasta jooksul on meie medkoolides lõpetanud alla 200 õe aastas ning kaugeltki mitte kõik neist ei asu erialasele tööle. „Aga see on maksimum, mis tööle saaks minna,“ sõnas ta. Samal ajal lisandub igal aastal 120 kuni 140 arsti.

Töökoormus kandub õdedelt arstidele

„Mõistlik suhe arstidel ja õdedel oleks 1/3-le, mitte 1/2-le, nagu meil praegu on,“ ütles Kiivet. „Me ei suuda praegu hoida seda õdede arvu, mis meil vaja oleks. Igal juhul on seda vähemalt kaks korda vähem kui Eesti tervishoid vajaks täna, rääkimata sellest, et arendamiseks, järel- ja hooldusraviks oleks vaja neid kordades rohkem.“

Kiivet prognoosis, et mõne aasta pärast me näeme uusi argumente arstide lahkumiseks. „Ei ole mitte ainult see, mis väidetavalt on palgad siin ja seal, vaid töökoormus liigub rohkem õdedelt arstidele,“ nimetas ta arstide uue väljarände põhjuse.