Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul ei ole arstid ja haiglad suutnud omavahel kokkuleppele jõuda ning püüavad nüüd lihtsama variandina haigekassalt raha saada. “Me ei võta seda süüd enda peale, et arstide ja õdede palk pole tõusnud,” ütles Osvet Eesti Päevaleht.

Sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Marko Pomerants (Res Publica) tõdes, et arstide palgad on haiglate ja arstide kokkuleppe küsimus.

Nii arstide kui ka haiglate liidu esindajad leiavad, et tervishoiuteenuste hinnad pole palgatõusu kinnimaksmiseks piisavad. “Ei saa kindel olla, et probleemid on vaid haigekassa piirhindades,” ütles Pomerants.

Valdav osa haigekassale aluseks olevast hinnakirjast ei ole ministri sõnul otseselt raviasutuste kuludega seotud. “Palgavaidluse lahendusena näen seda, et haiglate liit ja haigekassa asuvad väga operatiivselt analüüsima olemasolevate raviteenuste piirhindade vastavust tegelikkusele,” ütles Pomerants. “Kui ilmneb, et hinnad ei kata palgavajadust, on haigekassa valmis sisse viima hinnakorrektuurid.”

Arstide liidu president Andres Kork ütles, et praeguste hindade juures ei ole haiglad võimelised palka tõstma.

Haiglate liidu esimees Meelis Roosimägi ei nõustu väitega, et haiglad ei majanda ennast piisavalt hästi ega jõua seetõttu töötajate palku tõsta. “See on paljasõnaline süüdistus, et juhtida tähelepanu sellelt, kes tegelikult hindadega tegeleb ehk haigekassalt,” lisas ta.

Haiglate liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ning Tervishoiu-töötajate Ametiühingute Liit on palgatõusu arutanud möödunud aasta sügisest ja vaidlusse on kaasatud ka riiklik lepitaja. Kokkulepe oleks osapoolte hinnangul võimalik, kui haigekassa nõustuks raviteenuste piirhinda tõstma 150 miljoni krooni ulatuses ning seda raha kasutataks vaid palgatõusuks. Otseselt patsiendi käest raha ei tule, soovitakse, et selle maksab kinni haigekassa. Töötajate esindajad soovivad arstide miinimumpalgaks 50, õdedele 25 ja hooldustöötajatele 18 krooni tunnis.

Kui eksperdid kiidavad heaks raviteenuste hindade tõstmise, hakkab haigekassa senisest rohkem kontrollima, kuidas haiglate juhtkonnad raha kasutavad.

Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul on haiglate rahakasutus olnud suhteliselt läbipaistmatu. “Meil puuduvad instrumendid ja võimalused kontrollida, kuidas haiglate juhtkonnad raha kasutavad,” ütles ta.