Õdede hinnangul on Eestis õendusala töötajate näol kasutamata oluline potentsiaal kulusäästlikuma tervishoiuteenuse pakkumisel.
“Maailmapraktikas on esmatasandi tervishoid, sealhulgas tervisekasvatus ja -edendus valdavalt õendusala töötajate vastutusvaldkonnas,” on kirjas deklaratsioonis.
Õed deklareerivad, et õendusala tegevuse juhtimine ja koordineerimine toimub igal tasandil, sealhulgas ministeeriumi, maakonna, linna, hoolekande-, tervishoiu- ja õppeasutuse õendusalatöötaja poolt.
“Eesmärk on, et õed juhiks kõigil tasanditel oma tegevust ise,” ütles Eesti õdede ühingu (EÕÜ) president Teisi Remmel BNS-ile. Tema sõnul peaks see olema nõnda ka vastavalt Euroopa Liidu direktiividele.
“Sellest deklaratsioonist tuleneb õdede imago tõstmine ja meie tegevuse väärtustamine,” ütles Remmel.
Näiteks peaks igas maakonnas olema kõiki õdesid esindav ja nende eest seisev juhtivõde, ütles Remmel. Ta nentis, et seni on tegutsenud igaüks omaette ning seetõttu ei ole ka läbirääkimised tööandjatega tulemusi andnud.
Õed kinnitasid veel kord otsust jääda kindlaks 25-kroonise miinimumtunnitasu nõudele.
Remmeli sõnul on EÕÜ püüdnud seni neli aastat tulemusetult palgaläbirääkimisi pidada ning erilisi tulemusi ei andnud ka 16. oktoobril korraldatud ühetunnine hoiatusstreik.
Detsembris kui jõulurahukuul ei ole õdedel sünnis uusi aktsioone korraldada, kuid valmistume ägedalt järgmiseks aastaks, rääkis Remmel.
“Lubadusi on siin-seal antud, kuid peame alustama natuke tõsisemalt ja tähtsamalt,” märkis Remmel. Tema sõnul loodab EÕÜ alustada uue aasta algul palgaläbirääkimisi rohkem kui 8000 meditsiiniõe ühisrindena.
“Kui juhtimine on paika pandud, saame hakata mitmel tasandil mõjutama,” ütles Remmel.
Deklaratsiooni võtsid vastu Tallinnas Mustamäe haigla saalis aset leidnud üleriigilisel õdede aruande-valimiskongressil osalenud 245 delegaati.
Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu (EKTK) president Inna Rahendi on BNS-ile öelnud, et arstide ja õdede miinimumtunnitasu proportsioon on vahepealsete aastate jooksul muutunud arstide kasuks.
See, et õdede palk on püsinud samal tasemel, kuid arstide oma on tõstetud, näitab Rahendi hinnangul peaarstide suhtumist.
Rahendi nentis, et palga tõstmise rahalisi raskusi võib olla väiksematel haiglatel, kelle ressursid on erineva voodihinna tõttu väiksemad.
EKTK ja EÕÜ korraldatud meditsiiniõdede ühetunnisest hoiatusstreigist võttis osa üle 8000 meditsiiniõe 58 Eesti raviasutusest. Meditsiiniõed nõuavad oma palga allammäära üleriigilist tõstmist 25 kroonini tunnis. Praegu madalaim õdede teenistus on 11 krooni tunnis.
