Maxima esindaja nimetab keelemuret tasapisi lahenevaks probleemiks, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Maxima põhiprobleemiks on Tallinnas leitav vähene tööjõud, mistõttu peavad nad tööjõu sisse tooma Ida-Virumaalt,” selgitas inspektsiooni nõunik Hele Pärn. “Kehva olukorra tõttu kutsusime 2007. aasta alguses Maxima Eesti tegevjuhi ja personalijuhi inspektsiooni ja personaliosakond koostas tegevuskava, milles nähti ette keelekursuste korraldamist kõigile töötajatele.”

Palju kasu pole sellest Pärna sõnul olnud. Vahel ei leita terves poekollektiivis ühtegi inimest, kes suudaks eesti keelt valdava kliendi muresid lahendada.

Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid avaldas lootust, et peagi võib teemale joone alla tõmmata.

“Majanduslik situatsioon on muutunud ja seetõttu ei pea enam Tallinna tooma töötajaid Ida-Virumaalt,” ütles Erilaid. “Meil on iga aasta kaks keelekursust ja kasutusele võetud motivatsioonisüsteem: kes õpib paremini, saab ka paremad töötingimused.”

Kõige suuremaid küsitavusi on keeleoskusega just pealinnas, kus kaks kolmandikku klienditeenindajaid on vene rahvusest, ent kõigil neil pole keeleprobleeme. “Me oleme keelekursustele saatnud 400 inimest,” ütles Erilaid.

Eestlased ei taha Erilaiu sõnul pahatihti müüjaks tulla ja “pealegi on vene inimene parem teenindaja”. Keelekursuste hinda Maxima ei avalda, pressiesindaja hindas summa võimalikku suurust seitsmekohaliseks.

Pahatihti saab keeleõpingute eest tasunud poekett õppuritelt aga valusalt vastu näppe. Töötajad vahetuvad sageli.