Matvijenko esitas Eestis seitse nõudmist

 (306)
Valentina Matvijenko
ETA FOTO

Nädala algul Tallinnas käinud Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko edastas Eestile seitse nõudmist, mis suuresti kattuvad asevälisminister Jevgeni Gussarovi poolt veebruaris Eesti Moskva suursaadikule esitatutega.

Postimehe andmeil soovib Venemaa vene keele kasutamist ametliku keelena piirkondades, kus mitte-eestlased on ülekaalus. Teine nõudmine puudutab naturalisatsioonitempo olulist tõstmist, et suur osa 175.000 kodakondsuseta inimesest saaks Eesti kodakondsuse. Kolmandaks soovib Venemaa venekeelse hariduse jätkumist Eestis. Neljas nõudmine on “poliitiliste kohtuprotsesside lõpetamine” küüditamises või metsavendade tapmises süüdistatute üle.

Viiendaks soovib Venemaa rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ratifitseerimisel riigikogus tehtud piirangute tühistamist ja konventsiooni laiendamist mittekodanikele. Kuues nõudmine käsitles elamis- ja töölubade andmist endistele julgeolekutöötajatele ja nende pereliikmetele Eesti NSV KGB likvideerimiskokkulepete alusel. Seitsmendaks soovib Venemaa täiendavate diplomaatide lubamist oma Tallinna saatkonda.

Postimehe andmeil luges Matvijenko need nõudmised ette nii president Arnold Rüütlile, peaminister Siim Kallasele kui ka välisminister Kristiina Ojulandile, kuid ükski neist ei kommenteerinud Venemaa nõudmisi.

“Kuulasime need vaikides ära, ei vastanud poolt sõnagi ning alustasime kohe topeltmaksustamise vältimise, vangide vahetamise ja pensionilepete arutamist,” vahendas ajaleht läbirääkimiste juures viibinud ametniku sõnu.

Postimehe andmeil andis Matvijenko korduvalt mõista, et Venemaa loodab Euroopa Liidu abile mitme oma nõudmise elluviimisel.

“Euroliit ei taha, et ühes riigis on nii suur mittekodanike hulk ja Eesti kui tulevane liikmesmaa peab seda arvestama,” ütles asepeaminister ajalehe teatel.