„Diplomaatilistest memodest rääkides tuleb loomulikult silmas pidada, et need on ette nähtud konkreetse riigi välisministeeriumi sisemiseks tarbimiseks,” viitas Maasikas Eesti Päevalehele ning täpsustas samas,et diplomaatias ei kohtu robotid robotitega .

Lühidalt lahti seletatuna on memo ametkondliku proosa lühivorm, mis kajastab enamasti mingit konkreetset sündmust — näiteks diplomaadi kohtumist kolleegiga, asukohariigi poliitiku või ametnikuga, kohtumisi rahvusvahelistes organisatsioonides jne. „Harvemal juhul on tegemist analüüsiga asukohariigi poliitikast või ka analüüsiga mõnest silmapaistvast poliitikust, näiteks kui on tulemas selle poliitiku visiit,” selgitas Maasikas.  Tema sõnul on memodel siiski üks ühine joon ajakirjandusega — heas memos on fakt ja kommentaar lahus ning  Wikileaksi kaudu lekkinud USA memosid, ka Tallinnas kirjutatuid, peab ta selles suhtes silmapaistvalt professionaalselt koostatuks.