Mati Raidma Kevadtormil: kaitsekulutuste tõstmine on investeering meie oma riiki
"On selgelt näha, et Kevadtormile kuluvad vahendid on igati õigustatud", ütles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. "Õppuste jätkuv positiivne kuvand ühiskonnas näitab, et Eesti kaitsepoliitika on õigetel alustel ja eesmärk viia kaitsekulutused riigieelarves 2%-ni SKP-st on investeering meie enda riiki."
Riigikaitsekomisjoni esimehe hinnangul näitab õppusel osalejate arv ja riigikaitse nelja komponendi: kaadrikaitseväelaste, ajateenijate, kaitseliitlaste ja reservväelaste koostegevus selgelt professionaalsuse järjekindlat kasvu.
Mati Raidma, Aivar Riisalu, Lauri Laasi ja Ülo Tulik jälgisid hinnatava jalaväepataljoni rännakut ja kolonnis liikuvate kaitseväelaste tegutsemist varitsusele sattumisel. Kevadtorm 2011 üldjuht, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel andis ülevaate õppuse käigust ja vastas riigikogu uue koosseisu riigikaitsekomisjon liikmete küsimustele maaväe arengu kohta.
Õppuse Kevadtorm 2011 põhiraskus on kokkuharjutaval jalaväepataljonil, mille sõdurid lähevad pärast Kevadtormi reservi. Pataljon koosneb sõduritest, kelle väljaõpe algas eelmisel suvel ja sügisel erinevates kaitseväe väeosades nagu Vahipataljon, Viru jalaväepataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon.
Kevadtorm 2011 on jagatud kolme põhilisse etappi: ümberpaiknemine, koostegevusõpe ja lahinguülesannete täitmine.
Koostegevusõpe algab 6. mail ja selle kestel saavutab pataljon koostöövõime. Vastutegevust teevad sel etapil brigaadi luure- ja tankitõrjekompaniid. Üksused harjutavad erinevaid lahinguliike nagu viivitus, kaitse ja rünnak.
Kevadtorm 2011 lahinguteruum hõlmab kolme maakonda: Tartu, Põlva ja Võru. Põhiline tegevus on Haaslava ja Ahja (6. -12). mai ning Kõlleste ja Vastse-Kuuste (14-19. mai) valdades. Põgusamalt jäävad õppuse alasse ka Võnnu, Mooste, Kanepi, Kambja, Laheda, Mäksa ja Põlva vallad.
Kevadtorm 2011 lõpeb 20. mail lõpurivistusega.
