"Normaalsetes riikides toetatakse niisuguseid ettevõtmisi omandisuhtest sõltumatult otsese või kaudse riikliku toetusega," ütles Kaal Delfile, kommenteerides kultuuriminister Rein Langi väidet, et loomaaia käekäigu eest vastutab eelkõige Tallinna linn ning 10 000 eurot, mille riik eelmisel aastal loomaaiale eraldas, on piisav summa.

Kaal osutas ka sellele, et ajal, mil Lang istus loomaaeda kureeriva abilinnapea toolil, tuli ta välja ideega, et tänapäevase loomaaia väljaehitamiseks tuleks kümmekond aastat järjest kasutada võrdses mahus nii linna- kui ka riigieelarve raha.

"Paraku on lapsik linna ja riigi omavaheline vastasseis seganud selle suurepärase mõtte ellu viimist - kõik riigieelarvest või selle kaudu tehtud investeeringud, millest kultuuriminister üleeile rääkis, moodustavad napi kolmandiku viimase kümne aasta jooksul Tallinna loomaaia arendamiseks tehtud ehitusinvesteeringutest," ütles Kaal.

Küttesüsteem aastast 1982

Kaalu sõnul on loomaaia tänapäevasel tasemel väljaehitamiseks vaja suurusjärgu võrra enam raha, kui seni on õnnestunud saada. "Tallinna linnavalitsuses 2007. aastal kinnitatud loomaaia viie aasta arengukavast oleme lootusetult maha jäänud," lisas Kaal.

Loomaaeda köetakse amortiseerunud, 1982. aastast pärit maagaasile seadistatud konteinerkatlamajaga. Keskonnainsvesteeringute keskuselt on nüüdseks saadud nõusolek kohalikule taastuvenergiale ülemineku projekti rahastamiseks 350 000 euro ulatuses.

"Loodan väga, et Tallinna linn leiab võimaluse järgmise aasta eelarvega lisada sellele puuduva omafinantseeringu. Turuseisu uurimine on näidanud, et selline kütmine võib pealegi osutuda senisest odavamaks," ütles Kaal.

Loomaaial on Kaalu sõnul pooleli kaks Euroopa Liidu vahendite toel kavandatavat ehitusprojekti - pärast kevadise hanke lõhkiminekut on uuesti käimas riigihange vahepeal minimaalseks kärbitud ehitusprojektile loomaaia loodushariduskeskuse rajamiseks (keskkonnahariduse infrastruktuuri toetuse arvel).

Kohe peaks allkirjad alla saama teisel katsel õnnestunud riigihange liigikaitse laboratooriumi hoone ehitamise lepingule. Lõpetamata on ka paksunahaliste maja rekonstrueerimine, kus on jäänud korda teha veel kääbusjõehobude osa.

Jääkarud eriti halbades tingimustes

Võrreldes maailma loomaaianduse viimaste kümnendite arengutega on Tallinna loomaaias kõige halvemas seisus jääkarud. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on Kaalu sõnul teinud lausa ettepanekuid nende viimiseks mujale, nagu juhtus Riia loomaaias elevantidega.

"Samas oleme suutnud praegustes tingimustes oma jääkarudelt suhteliselt regulaarselt järglasi saada, mida ei saa väita sugugi kõigi selle üha haruldasemaks muutuva liigiga tegelevate loomaaedade kohta," ütles Kaal.

Tänapäevase jääkarude ekspositsiooni ehitamine läheb tehniliste seadmete (pumbad, filtrid, osonaator) tõttu hinnanguliselt maksma kuni 3,5 miljonit eurot. Mitmed loomaaia püsikülastajad ja MTÜ Tallinna loomaaia sõprade selts on seljad kokku pannud ning alustanud korjandusi.

Kui Tallinna loomaaed ligi 30 aastat tagasi (ametlik avamine oli 26. juunil 1983) Veskimetsa maile endistest punaarmee laohoonetest kiiruga kohandatud ajutistesse ruumidesse kolis, räägiti kogu territooriumi tänapäevasest hõlvamisest lähema 10-15 aasta jooksul. Kaalu sõnul kehtis aga nõukogude aja lõpuni Moskva olümpiamängude majandusliku läbikukkumise tõttu 10-aastane kultuuri- ja spordiasutuste ehitamise keeld ning iseseisvumise järel ei jõudnud järg kohe loomaaiani.

Kõik võimalused kasutatud

"Tegelikult saime normaalsemate loomaaiarajatiste peale mõtlema hakata alles sel sajandil, mil oleme saanud erinevatest allikatest ühtekokku ehitusinvesteeringuteks vahendeid 10 120 680 euro ulatuses," rääkis Kaal.

Selle aja jooksul on loomade ja külastajate käsutusse antud Sise-Aasia ekspositsioon, alpinaarium, vööthüäänide ekspositsioon, väike troopikamaja, amuuri leopardide ekspositsioon, rekonstrueeritud paksunahaliste maja elevantide ja ninasarvikute osa ja lumeleopardide ekspositsioon ning kaasajastatud küttetrassid ja soojasõlmed.

"Praktiliselt oleme ära kasutanud kõik legaalsed võimalused toetuste saamiseks. Kõige enam oleme ehitanud meie formaalse omaniku, Tallinna linna, eelarve vahenditest," ütles Kaal.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul on riik Tallinna loomaaia suhtes olnud igati armulik - 2012. aastal eraldati loomaaiale investeeringuteks 10 000 eurot ja selle eest sai ninasarvik endale uue põranda.
"Ninasarvikul on põhjust rahuloluks," ütles Lang teisipäeval riigikogus küsimustele vastates.

Küsimusele, kus ja millal võimaldatakse riigieelarvest loomaaia arenguks küllaldaselt rahalisi vahendeid, ütles Lang, et loomaaia käekäigu eest vastutab eelkõige Tallinna linn.