Masu tõi kaasa tööinimese palga kõrgema maksustamise
Kunagi oli maksusüsteem Eestis üksikisiku jaoks lihtne. Palgast arvestati kõigepealt maha tulumaksuvaba miinimum ja ülejäänud maksustati 26 protsendilise tulumaksumääraga. Ent kümnekonna aasta eest hakati süsteemi keerulisemaks ehitama.
Kõigepealt lisandus töötuskindlustusmakse ning seejärel teise pensionisamba maksed. Mõlemad on kohustuslikud ja nende eest põgenemist pole. Nii töötuskindlustuse kui teise pensionisamba rajamiseks olid olulised põhjused ning siinjuures ei ole mõtet panna kahtluse alla nende rajamise vajalikkust. Ent nagu allpool asuvast graafikust näha saab, tõstsid need aastakümne keskel seda osa toööinimese palgast, mille võttis talt maha juba raamatupidaja enne netopalga arvele ülekandmist.
Nii töötuskindlustusmakse kui teine pensionisammas olid samas mõeldud täitma funktsioone, mida vanasti täitis riik. Mõlemad on paika pandud riigikogus vastu võetud seadusega ning nende kogumist korraldab samuti riik. Seega võib nii töötuskindlustusmakset kui teise pensionisamba makset rahumeeli nimetada riigimaksuks, nimetagu raamatupidajad seda, kuidas tahavad.
Ent nii töötuskindlustuse kui teise pensionisamba sisseseadmisel oli veel põhjust uskuda juttu, et töötuskindlustus on tõesti liikluskindlustuse taoline sõltumatu süsteem ja teine pensionisammas pole muud kui praeguste tööinimeste sõltumatu pensionikindlustuse süsteem. Mõlemad süsteemid olid küll loodud seadusega, ent neid hallati iseseisvalt ja riik tegeles vaid töötuskindlustuse ja teise pensionisamba jälgimise ja vajaliku pisiremondiga.
Masu muutis kõike. Kõigepealt rikuti ära teise pensionisamba süsteem, sest selle riigipoolsete maksete kokku hoidmise vajaduse tõttu lõpetati ka tööinimeste maksed sammastesse. Ootamatult selgus, et teine pensionisammas on ikkagi väga selgelt riigieelarvega seotud.
Ent veel hullem usalduse kaotus saabus sel aastal seoses töötuskindlustusega. Kõigepealt jättis valitsus töötuskindlustusmaksed tööinimestele 2,8 protsendi peale, kuigi töötukassa nõukogu soovis makseid langetada. Kõrgete maksete tõttu kasvavad töötukassa reservid mühinal. Nüüd on valitsusel aga kavas muuta seaduseid, et võtta töötukassa reservid endale. Kahtlustatakse, et reservid lähevad seejärel riigieelarve kulude katteks ehk töötuskindlustusmaksed hakkavad täitma sisuliselt sama eesmärki, mida üksikisiku tulumaks.
Seega on saabunud aeg lõpetada pea liiva alla peitmine ja tunnistada, et nii töötuskindlustusmakse kui teise pensionisamba maksed täidavad riiklikke ülesandeid ja seega tuleb nende kohustuslikku tööinimese palgast mahavõtmist nimetada selleks, mis ta on — maksuks.
Üksikisiku tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja teise pensionisamba makse ühisnimetajaks võiks pakkuda näiteks sellise termini nagu “üksikisiku kogu maksumäär”. Mõistagi on tegemist vaid nimega ning selle asemel võib kasutada ka mõnda muud nime. Iseenesestmõistetavalt ei piirdu inimese riigile makstav raha vaid üksikisiku kogu maksumääraga, sest riigile lähevad ka käibemaks, aktsiisid, lõivud jne. Riigi leidlikkus inimeste maksustamisel on peaaegu piiritu.
Üksikisiku kogu maksumäär on sel aastal veel 24,8 protsenti, järgmisel aastal kasvab see juba 25,8 protsendini, jõudes peaaegu samale tasemele kui oli üksikisiku tulumaksu määr 90ndatel aastatel.
