Eile toimus riigikogus kultuurikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühine arutelu, mille käigus analüüsiti omavalitsuste rahastusega ilmuvate ajalehtede konkurentsieeliseid. Arutelul leiti, et munitsipaallehtedel oleks pigem vaja eneseregulatsiooni, mitte niivõrd seaduste muutmist.

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles, et teema ei piirdu konkurentsieelise väljaselgitamisega, sest munitsipaalmeediat käsitledes tuleks rääkida kolmest aspektist. Esiteks kohalike elanike teavitus, sealhulgas seadustest tulenev informeerimiskohustus. Teiseks reklaamimüük ning kolmandaks kohalike omavalitsuste juhtide poolt oma positsiooni ärakasutamine munitsipaallehtede kaudu, tutvustades näiteks poliitika elluviimist. "Muret ei tee teavitus, vaid poliitilise eelise ärakasutamine maksumaksja raha eest. Omavalitsustel tuleb ennekõike omavahel kokku leppida mängureeglites, mitte niivõrd seadusi muuta," ütles Maruste.

Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas tõdes, et situatsioon maakonnalehtede ja üldse trükimeedia turul on keeruline ja selleks on palju põhjuseid. "Munitsipaallehtede kontekstis tõstatatud probleeme aitaks lahendada kohalike omavalitsuste lehtede eetikakoodeks. Samuti tuleks laiemalt teadvustada munitsipaalmeediat puudutavaid soovitusi, mis korruptsiooni erikomisjonis välja töötatakse," ütles Klaas.

Arutelu sai alguse Eesti Ajalehtede Liidu pöördumisest Riigikogu juhatusele. "Ettepanek oli kehtestada piirangud munitsipaallehtedes reklaami müügile. Erandina nägime spordi–ja kultuurisündmusi ning kohalike omavalitsuste organite ametlikke teateid," ütles liidu juhatuse liige Mart Raudsaar.

Samuti toetati korruptsioonivastase erikomisjoni initsiatiivi koostada soovitused kohalikele omavalitsustele, kuidas vältida avaliku vahendi kuritarvitamist valimiseelses protsessides, sealhulgas ka kohalike ajalehtede kasutamist poliitiliseks mõjutamiseks.

Raudsaar oli kohtumise tulemusega rahul. "Algas parlamentaarne debatt, kuidas munitsipaallehti välja antakse, mis on nende sisu ning käidi välja konkreetsed ettepanekud," ütles Raudsaar.

Arutelul osalesid Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni, Eesti Ajakirjanike Liidu, Eesti Ajalehtede Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad.