Maruste: koalitsioon on valmis valimisiga langetama

 (28)
Maruste: koalitsioon on valmis valimisiga langetama
Rait MarusteFoto: Vallo Kruuser

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles valimisea langetamist vaaginud komisjoni istungil, et kohalikel valimistel tuleks valimisiga langetada, sest see aitab kaasata noori, toetab ühiskonnas lõimumist ning tasakaalustab valijate vanusegruppe.

„Me peaksime selle sammu tegema. Me näitaksime sellega, et Eesti on avatud ja kaasav ühiskond ning et me läheme kaasa ühiskonnas toimuvate arengutega,“ lausus Maruste. „Koalitsiooni sees on olemas valmisolek see samm ette võtta.“

Maruste märkis, et ühiskond järjest vananeb ning vanemaealised omavad üha rohkem valimistel kaalu ning ühes sellega otsustavad ka nooremate üle. Valimisea langetamine tõstaks valimisõigust omavate inimeste seas noorte osakaalu.

Valimisea langetamine eeldab põhiseaduse muutmist ja selle algatamise õigus on vähemalt 21 riigikogu liikmel ja vabariigi presidendil. Kehtiva seaduse kohaselt peab kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääletamiseks olema vähemalt 18-aastane, põhiseaduskomisjoni avalikul istungil arutati selle langetamist 16. eluaastale.

Komisjoni liikmed Väino Linde ja Jaak Aaviksoo kahtlesid vajaduses algatada peatselt põhiseaduse muutmine, et valimisiga allapoole viia. Linde sõnul tuleb arvestada, et 15-18-aastased alaealised on isegi oma varaga seotud tehingutes piiratud teovõimega ega kanna selles osas täit vastutust. Lisaks tõstatas ta probleemi, et valimiskampaaniad võivad muutuda pealiskaudsemateks ja tungida koolidesse.

Seotud lood:

Aaviksoo ütles, et noorte aktiivsus ühiskondlikus elus on madal ja selle küsimusega tuleb tegeleda. Küll aga tuleks tema sõnul välja töötada terviklikum lahendus kui pelgalt valimisea langetamine põhiseaduses.

Avalikul istungil ettekande teinud Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots tõi valimisea langetamise plussidena välja demokraatia tugevnemise ning noorte ühiskondliku aktiivsuse kasvu. Ta ütles, et koos valimisea langetamisega tuleks ühiskonnaõpetust koolides sisukamaks muuta, erakonnad peaksid oma valimiskampaaniad kohandama noortele ja kohalikud omavalitsused kaasama noori valitsemisse ning valitsus tegema e-riigi valdkonnas noortele suunatud arendusi.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Reet Sillavee lausus istungil, et poliitikud ei peaks kartma valimisiga langetada. Samuti märkis ta, et poliitikuid ja poliitikat ei peaks koolist iga hinna eest eemale tõrjuma vaid õpetajaid ja koolijuhte tuleks nõustada, kuidas pakkuda noortele tasakaalustatud poliitilist teavet. Noorteühenduste liit on ka seda meelt, et tuleks hea tava või seadusena kehtestada reeglid, mis ei lase teha koolides poliitpropagandat.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna (IRL) väljendas langetamise arutelul seisukohta, et valimisea langetamine peaks toimuma koos perevalimiste rakendamisega.

„Perevalimiste sisuks on anda hääleõigus kõigile inimestele nende sünnihetkest alates. Kuni hääleõiguslikuks saamiseni teostab valimisõigust üks lapse vanem. Perevalimiste eesmärgiks on laiendada demokraatlikus protsessis osalejate arvu ühiskonnas ning anda suurem poliitiline kaal just lastega peredele,“ tutvustas Tsahkna perevalimiste ideed.

„Valimisea langetamine sobitub hästi perevalimiste põhimõtetega. Perevalimiste kontekstis tekiks neil hääleõigus sünnihetkest, kuid ise saavad nad hakata seda õigust teostama mitte praeguse 18-aastasena, vaid juba 16-aastasena,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul on noored piisavalt teadlikud ühiskonnas toimuvast ning näiteks 17-aastane noor võiks saada tema sõnul ise otsustada, kelle poolt oma hääl valimistel anda.

„Valimisea langetamine nõuab põhiseaduse muutmist. Samas jääb demokraatia laiendamise mõju üksnes sellega piirdudes väikeseks, mistõttu teen ettepaneku viia sisse Eestis koos valimisea langetamisega sisse ka perevalimised. Kui põhiseadust muuta, siis juba põhimõtteliselt lastega perede ja noorte poliitilise kaalu suurendamise nimel,“ rääkis Tsahkna.

Valimisea langetamisel lisanduks hinnanguliselt 24 000 uut valijat vanuses 16-17, mis moodustav rahvastikust vaid 1,9 protsenti. Samas lisanduks perevalimistega 260 000 uut hääleõiguslikku isikut, mis suurendaks hääleõiguslike isikute arvu 28 protsendi võrra ja tooks kaasa eelkõige lastega perede ja noorte poliitilise kaalu suurenemise.

Küsitlus #118543