India uudisteportaali väitel vaidlevad Eesti ja Saksa martsipani leiutamise au üle.

Lübeck plaanib juba järgmiseks aastaks maiustuse auks suuri pidustusi, nimelt olla just siis 200 aastat tagasi selle tootmisega Niedereggeri töökojas algust tehtud, vahendab Webindia123.com.

Samas ütleb Eesti martsipanimuuseumi asutaja Otto Kubo ajalehele The Times of London, et hoopis Eesti on riik, kus martsipan leiutati, väidab India portaal. Vähemalt kommivabrik Kalev asutati 1806. aastal, seega samuti 200 aastat tagasi.

Kalevi kommivabriku teadur Otto Kubo ütles Eesti Päevalehele, et ei Lübeck ega Tallinn saa võtta martsipani loomise au endale. “Ilmselt on martsipan pärit hoopis idamaalt. Jutt sellest, et mardileiva leiutasid eestlased ja sakslased, on legend,” ütles Kubo.

Vaielda — kui seda üldse peaks tegema — võiks vaid selle üle, kumba martsipan enne jõudis, kas Lübeckisse või Tallinna, rääkis Kubo. “Lübeck oli tähtis hansalinn, kuid ka Tallinn oli väga aktiivne ning kui juba Lübeckil martsipani oli, võisime ka meie seda sama kuu jooksul saada,” arutles Kubo.

Eestis levinud legendis, mille järgi selle hõrgu maiuse leiutas üks apteekrisell, on süüdi Jaan Kross oma “Mardileivaga”. Raamatu järgi vändatud multifilmi järgi teab iga põnngi, et kibeda arstirohu asemel sai valmis Mardi leib, mis osutus haiguste ravimisel tõhusaks.

Martsipan on üks vanemaid maiustusi, mida valmistatakse peamiselt mandlitest ja tuhksuhkrust. Kui Lübeckis Niederregeris valmivad martsipanikujukesed masinate abiga, siis Kalevis tehakse nukud-siilid-puuviljad jms täielikult käsitsi.

Aastas toodab Kalev keskmiselt 80 000 eri kuju ja suurusega martsipanfiguuri. Neist kõige populaarsemad on Tallinna vanalinna vaadetega martsipanist postkaardid, tõetruu välimusega tillukesed sibulad, porgandid, õunad, maasikad jms.

Niederregeris valmistatav martsipan on enamasti šokolaadiga kaetud.