Kadai avaldas Laupäevalehe intervjuus Vilja Kiislerile, et veebruari lõpu kanti polnud koroonakriisi juhtohjad enam Terviseameti hoida.

"Pärast vabariigi aastapäeva olid terviseametil juhtohjad juba käest libisenud, õigemini, need võeti vägisi käest ära," kirjeldas ta toonast olukorda. "Asjad läksid järjest segasemaks, lausa väga segaseks. Lõpuks ei saanud ma enam üldse aru, mis siin riigis toimub, kes mida juhib ja kuidas sünnivad otsused."

Tema sõnul suruti Terviseamet nurka ja pandi kõigi valitsuse otsuste asjus infosulgu.

"Sain Merikese [Merike Jürilo - toim.] jutust aru, et teda kaasati pigem põgusalt. Eriolukorra ajal ja järel antud korralduste tegemisse Terviseametit ei kaasatud. See on äärmiselt kurb," rääkis Kadai. "Mingil hetkel otsustas valitsus Terviseameti kõrvale mängida ja sidus enda külge teadusnõukoja, millesse ei kuulu veel praegugi terviseameti esindajat. Juhtus see, mis ühes kriisis juhtuda ei tohi: algas paralleeljuhtimine."

Kui Kiisler küsis, millise ministri tahtega kirjeldatud olukorda Kadai enim seostaks, märkis too, et tema silmis pole valitsus ühtne.

Selles kriisis tehti palju asju, mis polnud sisulised ega mõttekad.

"Kolm erakonda ja nende ministrid ajavad igaüks oma joru. Naljakas – halenaljakas, ütlen otse – oli see, kui välisminister rääkis kaamerate ees koroonatestimise meetoditest ajal, kui eestlased olid mitmel pool lõksu jäänud, Euroopa solidaarsus oli suure küsimärgi all, kehtestati ekspordipiiranguid, tarvis olnuks tegutseda Euroopa ühtsuse nimel ja tagada hädavajalike kaupade liikumine," kritiseeris Kadai. "Siseminister pusis piiridega omasoodu, peaminister pusis üldkorralduslike
piirangutega. Valitsuse otsuseid postitati sotsiaalmeediasse enne nende kinnitamist. Tekkis tohutu infomüra. Selline käitumine on kriisis halvav."

Seetõttu otsustaski Kadai Jürilo tagandamise järel ametist taanduda, kuigi teoreetiliselt olnuks tal võimalik pürgida Jürilo asetäitja kohale.

"Lahkusingi ju selle pärast, et ei näinud võimalust nende inimestega koostööd teha," sõnas mees.

Konflikti algeks vastumeelsus eriolukorra suhtes

Kui kõikjal ümbritsevates riikides eriolukordi välja kuulutati, oli Terviseamet kõhklevamal seisukohal - eriolukorra kehtestamist nähti kui põhiõiguste riivajat, mida tuleks demokraatlikus ühiskonnas kasutada viimase õlekõrrena.

Koroonast on tehtud võõraste haigus, mida toovad sisse välismaalased. Seal taga on selgelt ühe erakonna meelsus.

"Meil tõmmati see välja ennatlikult ja minu arusaamist mööda ka mitte päris kohases õiguslikus konstruktsioonis," avaldas Kadai arvamust. "Nüüd, sündmusi kõrvalt vaadates näen, kuidas erakonnad oma poliitilist visiooni ellu viivad. Koroonast on tehtud võõraste haigus, mida toovad sisse välismaalased. Seal taga on selgelt ühe erakonna meelsus."

Kadai ütles, et selline lähenemine on talle vastumeelne - tema sooviks pigem ellu viia eksperdihinnangutel põhinevaid otsuseid, mitte kellegi valimisplatvormi.

"Selles kriisis tehti palju asju, mis polnud sisulised ega mõttekad. Sellepärast valitsuse ja terviseameti konflikt tekkiski," märkis Kadai Laupäevalehele. "Amet tahtis teha sisulist tööd, valitsusel on olukorrale poliitiline vaade. Erakonnad mõtlevad selle peale, mida valija tahab. Ja noh, valija tahe on valija tahe. Aga minul kui ametnikul ei ole valijaid. Mina tahan teha päris asju, mis on efektiivsed, võimalikult vähe ühiskonda häirivad ja tõenduspõhised. Ja ma ei taha olla populistlik."