"Tõsiasi on see, et kõiki haigusjuhte me ei leia üles ning kõik haigusjuhud ei ole laboratoorselt kinnitatud ja seda ei ole ka võimalik teostada. Mingi osakaal on varjatud levikul - see on ilmselge. Aga täna on väga keeruline spekuleerida, milline on see varjatud leviku osakaal - kas see on kaks korda sama palju või kümme kord sama palju - see on kõik puhas spekulatsioon," rääkis Kadai "Aktuaalsele kaamerale".

Ta tunnistas, et ei saa välistada, et Eestis on juba üle 10 000 nakatunu. "Sel juhul oleme me ära suutnud tuvastada 10 protsenti nakatunutest laboratoorselt. Ühtepidi on see hirmutav, aga teistpidi on see ka hea uudis, sest see tähendab seda, et selle haiguse tegelik raskete haigusjuhtude osakaal on oluliselt tagasihoidlikum kui me täna teame," ütles Kadai.

Tema sõnul ei ole laustestimine aga lahendus. "See annab vastuse, kas inimene siin ja praegu on nakkuslik, kas tal on viirus avaldunud ja kas me leiame inimese organismist selle viiruse. See vastus on n-ö hetkepildistus ja sellise testimise pealt teha üldelanikkonnapõhist epidemioloogilist uuringut ei ole loogiline ega tõhus.